Eesti müntide, paberrahade
ja väärtpaberite standardkataloog
Reha#, KM# ja teiste koodide tähendus
Kataloogi tutvustus
Eesti Vabariigi mündid 1918–1940
Eesti Vabariigi mündid 1918–1940
Eesti Vabariigi müntide periood aastatel 1918 kuni 1940 jaguneb kaheks selgelt eristuvaks osaks. Need on margaperiood, mille käibemündid kannavad aastaarve 1922 kuni 1926, ja krooniperiood, mille käibemündid kannavad aastaarve 1928 kuni 1939. 1928. aasta rahareformiga vahetus rahaühik täielikult, sest inflatsioonis kannatanud mark asendati kullastandardile põhineva krooniga.
Kummagi perioodi sisuline tutvustus koos ajaloolise kontekstiga asub allpool vastava tabeli kohal eraldi ribana. Täisteksti avamiseks klõpsa nupul „Loe lisa“.
Kataloogi ülesehitusest: Sama loogika kehtib kogu kataloogis. Mitmeks jagunevate ajastute detailsemad ülevaated asuvad iga teemaploki juures eraldi. Ühtsete perioodide (nt Eesti Vabariigi mündid 1992–2011) puhul on kogu tutvustusinfo koondatud otse siia päisesse.
Margad 1918 – 1927
Margad 1918 – 1927 — tutvustus
Eesti Vabariik alustas oma teekonda ilma ühegi oma mündita. Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus oli kuulutanud Eestis ainukehtivaks Saksa marga, kuid tegelikkuses liikus siin kirju valik võõrast raha, sealhulgas tsaari-, duuma- ja kerenski-rublad, okupeeritud idaalade ostmargad ning Soome margad. Ajutine Valitsus kehtestas 28. novembril 1918 võõrrahadele kindlad kursid ja võttis 30. novembril 1918 vastu otsuse, millega riigi vääringuks sai Eesti mark. Mark jagunes 100 penniks ja võrdsustati Saksa idamargaga. Metallraha juurde jõuti alles siis, kui noore riigi olud olid mõnevõrra stabiliseerunud. Valitsuse 12. augusti 1921. aasta määrus andis rahaministrile õiguse emiteerida vahetustähti kuni 25-margastes nominaalides nii müntide kui ka paberrahana ning vahetusmüntide valmistamise ja käibelelaskmise õigus kuulus Riigikassale.
Esimesed mündid nimiväärtustega 1, 3 ja 5 marka vermiti 1922. aastal Saksamaal valgest kuproniklist, mille koostises oli 75% vaske ja 25% niklit. Müntide kujundajaks peetakse suure tõenäosusega arhitekt-kunstnik Boris Krümmerit. Peenraha nappuse tõttu otsiti peagi uusi võimalusi ning eelkõige välisvaluuta kokkuhoiu kaalutlustel anti järgmised tellimused vastasutatud Riigi Trükikojale Tallinnas. Mündilitrid valmistas Kaitseministeeriumi tehas Arsenal, kes kasutas toorainena ladudes seisnud padrunivaske. Kestade erinev päritolu põhjustas sulamikoostise kõikumist, mistõttu leidub kodumaise vermingu müntide seas nii koostiselt kui ka toonilt eristatavaid variante. Esimesed Tallinnas vermitud mündid jõudsid käibele 1924. aasta lõpus ning seejärel lisandusid järk-järgult teised nominaalid, sealhulgas 10-margane. Riigivapi seaduse muudatuse tõttu sai mündisari 1925. aasta lõpus sõlmitud uue lepinguga uue kujunduse, kus senise kolme lõvi asemele tuli suur riigivapp. Uue kujundusega mündid jõudsid käibele 1926. aastal.
1926. aasta seeria saatuse määras lähenev rahareform. Müntide käibeaeg jäi lühikeseks ja osa tiraažist ei jõudnudki ringlusse. 3- ja 5-margastest lasti käibele vaid osa vermitud kogusest, mistõttu on need tuntavalt haruldasemad kui samade nominaalide varasemad aastakäigud. Kõige erilisem lugu on 10-margasel, mida hoolimata Riigi Teatajas avaldatud rahandusministri korraldusest käibele ei lastudki. Väljalase sulatati ümber ja metall kasutati hilisemate müntide valmistamisel. Tänaseks on ehtsaid eksemplare teada vaid üksikuid kümneid, mis teeb 10 marka 1926 mündist Eesti numismaatika ühe võtmeharulduse, mille iga turule ilmuv eksemplar väärib hoolikat ehtsuse kontrolli, sest kõrge väärtus on kaasa toonud ka võltsinguid. Kavandatud oli ka 25-margane münt, mida originaalina ei tunta, kuid mille kujundus leidis rahareformi järel kasutust esimese kroonimündi juures.
Rahareform ei kaotanud markmünte käibelt üleöö. Kuna iga mark võrdus uue sendiga, käibisid margad sendi väärtuses edasi ning kõrvaldati riigieelarve säästmiseks järk-järgult, sedamööda kuidas uued mündid valmisid. 1-margased kehtisid 1. maini 1931, 5-margased 1. juulini 1932, 10-margased 1. aprillini 1933 ja 3-margased 1. jaanuarini 1935, kusjuures 10-margase puhul puudutas kehtivuse lõpetamine loomulikult vaid 1925. aasta münti.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 Mark 1922 (tömp 1) | Cu75Ni25 | 2,56 | 18 | 5 024 831 | 1 | C1 | ||
| 1 Mark 1922 (terav 1) | Cu75Ni25 | 2,56 | 18 | Inc. Ab. (C1) | 1 | C1a | ||
| 1 Mark 1924 | Cu70Zn20Ni10 | 2,56 | 18 | 3 964 770 | 1a | C2 | ||
| 1 Mark 1926 | Cu70Zn20Ni10 | 2,56 | 18 | 1 999 340 | 5 | C3 | ||
| 3 Marka 1922 | Cu75Ni25 | 3,40 | 20 | 2 089 050 | 2 | C4 | ||
| 3 Marka 1925 | Cu70Zn20Ni10 | 3,40 | 20 | 2 003 910 | 2a | C5 | ||
| 3 Marka 1926 | Cu70Zn20Ni10 | 3,40 | 20 | 902 870 (350 000) | 6 | C6 | ||
| 5 Marka 1922 (* paremale) | Cu75Ni25 | 4,85 | 23 | 3 983 002 | 3 | C7 | ||
| 5 Marka 1922 (* vasakule) | Cu75Ni25 | 4,85 | 23 | Inc. Ab. (C7) | 3 | C7a | ||
| 5 Marka 1924 | Cu70Zn20Ni10 | 4,82 | 23 | 2 105 010 | 3a | C8 | ||
| 5 Marka 1926 | Cu70Zn20Ni10 | 4,82 | 23 | 1 038 030 (370 000) | 7 | C9 | ||
| 10 Marka 1925 | Cu70Zn20Ni10 | 6,25 | 26 | 4 129 410 (3 520 000) | 4 | C10 | ||
| 10 Marka 1926 | Cu70Zn20Ni10 | 6,25 | 26 | 860 260 (0) | 8 | C11 |
Kroonid 1928 – 1940
Kroonid 1928 – 1940 — tutvustus
Krooni ajalugu algab tegelikult varem kui 1928. aastal. Riigikogu kinnitas 20. juunil 1924 krooni kui kulla alusel arvestatava suurema rahaühiku, mida kasutati arveldusühikuna eelkõige välistehingutes. Sisuliselt oli tegemist sularahata vääringuga, umbes nii nagu euro oma esimestel aastatel. Ainsaks seaduslikuks maksevahendiks sai kroon 3. mail 1927 vastu võetud rahaseadusega alates 1. jaanuarist 1928. Kroon jagunes 100 sendiks, iga sent võrdus reformieelse margaga ning krooni kullasisalduseks määrati 0,403226 grammi ehk sama palju kui Rootsi, Norra ja Taani kroonil. Kuna ühtegi kroonivääringus münti ega paberraha ei olnud reformi hetkeks valmis, käibisid margad sendi väärtuses esialgu edasi.
Mündisüsteemi lõpliku kuju üle vaieldi aastaid. Esialgsed, 1928. ja 1929. aasta otsused nägid ette nominaalid 1, 3, 5, 10, 25 ja 50 senti ning 1 ja 2 krooni, kuid süsteemi muudeti korduvalt. Lõpuks konkureerisid Eesti Panga rahamärkide osakonna ülema J. Siefarti ja insener F. Mitti ettepanekud ning valitsus kinnitas Siefarti süsteemi väikeste muudatustega novembris 1930. Uue süsteemi nominaalid olid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 krooni ning selle aluspõhimõte oli lihtne ja praktiline. Müntide läbimõõdud moodustasid püramiidi, kus iga münt erines naabernominaalist nii suuruse kui ka värvi poolest. Sama loogikat kasutavad tänapäeval ka euromündid. Mündid vermiti Riigi Trükikojas Tallinnas ja litrid valmistas Arsenal.
Esimesena jõudis 1. septembril 1928 käibele Georg Westenbergi kujundatud 25-sendine. Esmapilgul kummaline nominaalivalik muutub loogiliseks, kui vaadata 1926. aasta margaseeriat, sest kujunduselt on 25-sendine selle otsene jätk ja ilma rahareformita oleks sama münt ilmunud tõenäoliselt 25-margasena. Palju poleemikat tekitasid mündi esiküljel suure riigivapi all seisnud Riigi Trükikoja juhataja Theodor Kääriku initsiaalid „TK". Ajakirjanduse pahameel oli nii suur, et ühelgi hilisemal Eesti mündil kellegi initsiaale enam ei ole. Kuna 25-sendine ei sobinud 1930. aastal kinnitatud mündisüsteemi, lõpetati selle kehtivus 15. oktoobril 1936, aasta pärast 20-sendise käibele tulekut. Ülejäänud mündid ilmusid järk-järgult, 1-sendine (1929), 5- ja 10-sendine (1931), 2-sendine (1934), 20-sendine (1935) ja 50-sendine (1936).
Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised olema hõbedast. Seda nõuet järgiti 1930. aasta 2-kroonise („Toompea"), 1932. aasta 2-kroonise („Tartu Ülikool") ja 1933. aasta 1-kroonise („Laulupidu") puhul, kusjuures kaks viimast olid Eesti esimesed meenemündid. Meenemündid kuulutati kehtetuks varem kui teised kroonimündid, sest rahvas kogus neid mälestusesemetena kõrvale ja käibest kadunud mündid ähvardasid viia raharingluse tasakaalust välja. Hõbemüntide valmistamine osutus kulukaks ning 24. märtsil 1934 vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas kroonimünte vermida ka muust metallist. Uue käibel oleva 1-kroonise plaaniti algselt kanda Carl Robert Jakobsoni portreed, kuid portree vermimine kõvale alumiiniumpronksile osutus tehniliselt võimatuks ning naasti juba 1928. aastal heaks kiidetud viikingilaeva motiivi juurde. Kollane alumiiniumpronks valiti nii kokkuhoiu kui ka võltsimiskindluse kaalutlustel ja münt jõudis käibele 1. augustil 1934.
Perioodi viimane münt sündis juba sõja varjus. Kui 1939. aastal telliti peenraha varuks juurde, ei jätkunud senise pronkssulami jaoks enam tina, mida puhkenud maailmasõja tõttu polnud kusagilt hankida. Seetõttu vermiti osa 1-sendistest muudetud sulamiga ja ühtlasi uue, ühtlustatud kujundusega ning vermimist alustati arvatavasti alles 1940. aasta alguses. Aastaarvu 1939 kandev münt lasti käibele alles 25. juulil 1940, neli päeva pärast Eesti NSV väljakuulutamist, mil Eesti riik oli sisuliselt juba lakanud olemast. Koos krooniga tuli 25. novembrist 1940 käibele NSVL-i rubla ning 25. märtsil 1941 kuulutati Eesti oma raha kehtetuks.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 Sent 1929 | Cu95,5Sn3Zn1,5 | 1,9 | 16,00 | 19 292 300 | 10 | C12 | ||
| 1 Sent 1939 | Cu95Sn5 | 1,9 | 16,00 | 4 299 000 | 19 | C13 | ||
| 2 Senti 1934 | Cu95,5Sn3Zn1,5 | 3,4 | 19,50 | 9 578 500 | 15 | C14 | ||
| 5 Senti 1931 | Cu95,5Sn3Zn1,5 | 5,0 | 23,25 | 5 509 000 | 11 | C15 | ||
| 10 Senti 1931 | Cu70Zn20Ni10 | 2,5 | 17,75 | 5 722 000 | 12 | C16 | ||
| 20 Senti 1935 | Cu70Zn20Ni10 | 4,0 | 21,25 | 5 605 000 | 17 | C17 | ||
| 25 Senti 1928 (ümar 9) | Cu70Zn20Ni10 | 8,5 | 27,50 | 4 000 100 | 9 | C18 | ||
| 25 Senti 1928 (terav 9) | Cu70Zn20Ni10 | 8,5 | 27,50 | Inc. Ab. (C18) | 9 | C18a | ||
| 50 Senti 1936 | Cu70Zn20Ni10 | 7,5 | 27,50 | 2 007 000 | 18 | C19 | ||
| 1 Kroon 1933 | Ag50Cu35Zn10Ni5 | 6,0 | 25,25 | 351 767 | 14 | C20 | ||
| 1 Kroon 1934 | Cu92Al6Ni2 | 6,0 | 25,25 | 3 305 000 | 16 | C21 | ||
| 2 Krooni 1930 | Ag50Cu35Zn10Ni5 | 12,0 | 30,00 | 1 277 459 | 20 | C22 | ||
| 2 Krooni 1932 | Ag50Cu35Zn10Ni5 | 12,0 | 29,75 | 101 037 | 13 | C23 |
Kataloogi tutvustus
Eesti Vabariigi mündid 1992–2011
Eesti Vabariigi mündid 1992–2011
Eesti oma müntide taassünd algas juba enne iseseisvuse taastamist. Kroonipangatähtede ja -müntide kujunduse leidmiseks kuulutas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta detsembris välja avaliku konkursi. Müntide esialgsed eskiisid kavandas konkursi tulemusel Mari Käbin, kuid Eesti Vabariigi nime ja ajalooliste sümbolite taaskasutuselevõtuga muutusid nõuded ning lõplikud käibemündid said hoopis teise kujunduse. Selle koostas Ants-Ivar Raud, kes sobitas mündiväljale Paul Luhteina kujundatud kirjatüübid ja numbrid ning Arseni Mölderi modelleeritud vapilõvid, mille eeskujuks oli 1936. aasta 50-sendine. Esiküljel on kolm leopardina kujutatud lõvi ja aastaarv, tagaküljel riigi nimi ja nimiväärtus.
Rahareform viidi läbi 20. juunil 1992. Kroon asendas Nõukogude rubla kursiga 1 kroon võrdub 10 rubla, kusjuures iga inimene sai vahetada maksimaalselt 1500 rubla ehk 150 krooni. Käibele tulid mündid nimiväärtustega 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 kroon, osa neist aastaarvuga 1991. Esimesed mündid vermiti Tallinnas riigiettevõttes Juveel ja mündilitrid telliti Soomest. Käibemüntide kõrval lasti ringlusse ka 5-krooniseid meenekäibemünte, mis liikusid tavalises rahakäibes ja on tänapäevalgi kogujaturul sagedased. Mündisari elas aastate jooksul läbi mitu muudatust, millest olulisemad puudutasid 20-sendise metalli ja 1-kroonise täielikku vahetust. Täpsemad selgitused leiad vastavate nominaalide juurest.
Hiljem vermiti münte ka Soomes, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Inglismaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja Saksamaal. Vermimiskohtade paljusus tähendab, et sama aastaarvu ja nominaali mündid võivad detailides erineda. Käibemüntide kõrval emiteeris Eesti Pank kogu perioodi vältel ka kuld- ja hõbemeenemünte riiklike tähtpäevade, olümpiamängude ja kultuurisündmuste auks. Eesti kroon kehtis maksevahendina 14. jaanuarini 2011, kusjuures alates 1. jaanuarist 2011 käibisid kroon ja euro paralleelselt. Eesti Pank vahetab kroonimünte eurodeks tähtajatult, mistõttu on kroonimüntidel tänini ka formaalne rahaline väärtus.
5 senti
5 senti — tutvustus
5-sendine on kroonimüntide sarja lühima vermimisajalooga nominaal. Viimane aastakäik vermiti 1995. aastal ja pärast seda münte juurde ei toodetud, sest kiire hinnatõusu tingimustes kahanes nii väikese nominaali ostujõud ja vajadus selle järele ringluses kiiresti. Seaduslikuks maksevahendiks jäid 5-sendised siiski kuni krooni käibeaja lõpuni 2011. aastal.
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| 5 senti 1991 | 38 787 713 | 21 | C24 | ||
| 5 senti 1992 | Inc. Ab. (C24) | 21 | C25 | ||
| 5 senti 1995 | 5 000 000 | 21 | C26 |
10 senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| 10 senti 1991 | 31 281 098 | 22 | C27 | ||
| 10 senti 1992 | Inc. Ab. (C27) | 22 | C28 | ||
| 10 senti 1994 | 10 016 102 | 22 | C29 | ||
| 10 senti 1996 | 10 110 000 | 22 | C30 | ||
| 10 senti 1997 | 15 000 000 | 22 | C31 | ||
| 10 senti 1998 | 30 980 000 | 22 | C32 | ||
| 10 senti 2002 | 30 000 000 | 22 | C33 | ||
| 10 senti 2006 | 31 000 000 | 22 | C34 | ||
| 10 senti 2008 | 15 000 000 | 22 | C35 |
20 senti
20 senti — tutvustus
20-sendine on ainus kroonimünt, mille välimus käibeaja jooksul põhjalikult muutus. 1992. ja 1996. aasta mündid vermiti kuldkollasest alumiiniumpronksist, kuid kuna need sarnanesid värvilt liigselt 50-sendisega, otsustati metalli vahetada. Alates 1997. aastast vermiti 20-sendised nikeldatud terasest ja need on hõbedase värvusega. Kujundus jäi muutumatuks, mistõttu on kahe variandi ainsad visuaalsed erinevused värvus ja aastaarv. Kogujale pakub see nominaal seega kahte selgelt eristuvat alamsarja.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 20 senti 1992 | Cu93Al5Ni2 | 2,27 | 31 549 209 | 23a | C36 | ||
| 20 senti 1996 | Cu93Al5Ni2 | 2,27 | 10 740 000 | 23a | C37 | ||
| 20 senti 1997 | Ni Clad Steel | 2,00 | 10 500 000 | 23a | C38 | ||
| 20 senti 1999 | Ni Clad Steel | 2,00 | 20 330 000 | 23a | C39 | ||
| 20 senti 2003 (kõrge) | Ni Clad Steel | 2,00 | 11 100 000 | 23a | C40 | ||
| 20 senti 2003 (madal) | Ni Clad Steel | 2,00 | Inc. Ab. (C40) | 23a | C40a | ||
| 20 senti 2004 | Ni Clad Steel | 2,00 | 20 000 000 | 23a | C41 | ||
| 20 senti 2006 (Saksamaa) | Ni Clad Steel | 2,00 | 35 000 000 | 23a | C42 | ||
| 20 senti 2006 (Soome) | Ni Clad Steel | 2,00 | 2 000 000 | 23a | C42a | ||
| 20 senti 2008 | Ni Clad Steel | 2,00 | 12 000 000 | 23a | C43 |
50 senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| 50 senti 1992M | 31 200 152 | 24 | C44 | ||
| 50 senti 2004 | 10 000 000 | 24 | C45 | ||
| 50 senti 2006M | 7 000 000 | 24 | C46 | ||
| 50 senti 2007 | 17 000 000 | 24 | C47 |
1 kroon
1 kroon — tutvustus
1-kroonine on ainus Eesti kroonimünt, mille vanemad aastakäigud kaotasid kehtivuse juba krooniajal. Kuproniklist mündid aastaarvudega 1992, 1993 ja 1995 sarnanesid kaalult ja koostiselt liigselt Saksa 1-margase mündiga, mis tekitas probleeme müügiautomaatides ja lõi võimaluse kuritarvitusteks. Seetõttu tunnistati vanad 1-kroonised kehtetuks 31. mail 1998 (mõnel andmetel alles sama aasta juulist) ning asemele tuli kollasest Nordic Gold sulamist uus, veidi kergem ja väiksema läbimõõduga 1-kroonine. Uue mündi kitsas kaitseserv osutus tootmisel murekohaks, mistõttu serva 2000. aastal laiendati — nii leidub turul ka õhema servaga 2000. aasta 1-kroonisi omaette alamvariandina. Kogujale tähendab see kaksikjaotust, kus vana ja uue tüübi eristamine käib nii värvuse kui ka metalli järgi, ning 2000. aasta käik pakub lisaks huvitava serva-alamvariandi.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 Kroon 1992M | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 20 000 | 28 | C48 | ||
| 1 Kroon 1993M | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 10 260 000 | 28 | C49 | ||
| 1 Kroon 1995M | Cu75Ni25 | 5,20 | 23,30 | 19 920 000 | 28 | C50 | ||
| 1 Kroon 1998 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 15 000 000 | 35 | C51 | ||
| 1 Kroon 1999 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 50 000 | 36 | C52 | ||
| 1 Kroon 2000 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 15 000 000 | 35 | C53 | ||
| 1 Kroon 2001 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 15 000 000 | 35 | C54 | ||
| 1 Kroon 2003 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 15 000 000 | 35 | C55 | ||
| 1 Kroon 2006 (3×25) | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 15 170 000 | 35 | C56 | ||
| 1 Kroon 2006 (3×28) | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | Inc. Ab. (C56) | 35 | C56a | ||
| 1 Kroon 2008 | Cu89Al5Zn5Sn1 | 5,00 | 23,25 | 20 000 000 | 44 | C57 |
5 krooni
5 krooni — tutvustus
5-kroonine on kroonimüntide sarja eripärane nominaal, sest seda emiteeriti üksnes meenekäibemündina. Münte on kaks. 1993. aastal ilmus Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks münt, mille tagakülge ehib Jaan Koorti kuulsa metskitse kujutis, ning 1994. aastal Eesti Panga 75. aastapäevaks münt pankranniku kujutisega. Mõlemad vermiti kollasest Nordic Gold sulamist. Erinevalt hõbe- ja kuldmeenemüntidest lasti 5-kroonised tavalisse rahakäibesse, mistõttu leidub neid tänapäevalgi kogujaturul rohkesti nii käibinud kui ka käibimata kujul.
| Münt | Avers | Revers | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 Krooni 1993M | 26,20 | 1 506 508 | 29 | C58 | |||
| 5 Krooni 1993M | 26,20 | 10 000? | PL | 29 | C58a | ||
| 5 Krooni 1993 | 26,20 | Inc. Ab. (C58) | 29 | C58b | |||
| 5 Krooni 1994M | 26,10 | 10 175 583 | 30 | C59 |
Hõbemündid
Hõbemündid — tutvustus
Kõik hõbemündid on emiteerimise kuupäeva järgi kronoloogiliselt reastatud.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 10 Krooni 1992 Krooni Taaskasutuselevõtt | Ag .925 | 28,28 | 38,60 | 10 000 | PF | 26 | C60 | ||
| 10 Krooni 1992 Barcelona Olümpia | Ag .925 | 28,28 | 38,60 | 20 000 | PF | 25 | C61 | ||
| 100 Krooni 1992 Krooni Taaskasutuselevõtt | Ag .925 | 24,00 | 35,00 | 35 500 | PL | 27 | C62 | ||
| 100 Krooni 1996 Olümpiamängud 100 | Ag .925 | 28,28 | 38,60 | 9000 | PF | 31 | C63 | ||
| 100 Krooni 1996 Olümpiamängud 100 | Ag .925 | 28,28 | 38,60 | 2500 | BU | 31 | C63a | ||
| 10 Krooni 1998 EV80 | Ag .925 | 16,00 | 31,00 | 15 000 | PL | 32 | C64 | ||
| 100 Krooni 1998 EV80 | Ag .925 | 27,00 | 38,60 | 12 000 | PF | 33 | C65 | ||
| 100 Krooni 1998 EV80 | Ag .925 | 27,00 | 38,60 | 500 | BU | 33 | C65a | ||
| 10 Krooni 2002 Tartu Ülikool | Ag .999 | 28,28 | 38,60 | 10 000 | PF | 38 | C66 | ||
| 10 Krooni 2004 Eesti Lipp | Ag .999 | 28,28 | 38,60 | 10 000 | PF | 40 | C67 | ||
| 10 Krooni 2006 Torino Olümpia | Ag .999 | 28,28 | 38,60 | 5000 | PF | 42 | C68 | ||
| 100 Krooni 2006 Estonia Teater | Ag .999 | 28,28 | 38,60 | 10 000 | PF | 43 | C69 | ||
| 10 Krooni 2008 EV90 | Ag .999 | 28,28 | 38,61 | 10 000 | PF | 46 | C70 | ||
| 10 Krooni 2008 Peking Olümpia | Ag .999 | 28,28 | 38,61 | 10 000 | PF | 48 | C71 | ||
| 10 Krooni 2009 ERM 100 | Ag .999 | 24,10 | 38,61 | 6000 | PF | 49 | C72 | ||
| 10 Krooni 2009 Laulu- ja Tantsupidu | Ag .999 | 31,10 | 40,60 | 10 000 | PF | 51 | C73 | ||
| 10 Krooni 2010 Vancouver Olümpia | Ag .999 | 28,28 | 38,61 | 10 000 | PF | 53 | C74 | ||
| 25 Krooni 2010 Eesti Ajalugu | Ag .9999 | 24,10 | 38,61 | 15 000 | PF | 55 | C75 | ||
| 50 Krooni 2010 Eesti Loodus | Ag .9999 | 24,50 | 38,61 | 20 000 | PL | 54 | C76 |
Kuldmündid
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 500 Krooni 1998 EV80 | Au .900 | 8,64 | 22,00 | 3000 | PF | 34 | C77 | ||
| 15,65 Krooni 1999 EP80 | Au .900 | 1,73 | 13,92 | 5000 | PF | 37 | C78 | ||
| 100 Krooni 2002 10 Aastat Krooni | Au .9999 | 7,78 | 22,00 | 2000 | BU | 39 | C79 | ||
| 100 Krooni 2004 Eesti Olümpiavõitjad | Au .9999 | 7,78 | 22,00 | 5000 | PL | 41 | C80 | ||
| 100 Krooni 2007 15 Aastat Krooni | Au .9999 | 7,78 | 26,50 | 6000 | PL | 45 | C81 | ||
| 50 Krooni 2008 EV90 | Au .999 | 8,64 | 22,00 | 5000 | PL | 50 | C82 | ||
| 100 Krooni 2008 EV90 | Pt .999 | 7,78 | 18,00 | 3000 | BU | 47 | C83 | ||
| 100 Krooni 2009 Laulu- ja Tantsupidu | Au .999 | 7,78 | 22,00 | 5000 | PL | 52 | C84 | ||
| 100 Krooni 2010 Eesti Inimene | Au .9999 | 7,78 | 22,00 | 7500 | PF | 56 | C85 |
Medalid
| Medal | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1992M Rahareform teenete eest | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | ~22 500 | - | M1 | ||
| 1993 Eesti krooni taaskehtestamine | Cu | 32,00 | 45,00 | 1000? | - | M2 | ||
| 1993 Eesti krooni taaskehtestamine | ? | 45,50 | 45,00 | ? | - | M2a |
Proovid / Specimens
Proovid / Specimens — tutvustus
Kõik tiraažid on kinnitamata (?). 5 senti 1991 rukkilill on ainus regulaarselt müüdav proovimünt (hind ca 500 €). Ülejäänud münte leidub turul juhuslikult.
| Proovimünt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 senti 1991 rukkilill | Cu93Al5Ni2 | 1,29 | 15,95 | 1500? | - | C24-SP | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP1 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP2 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP3 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP4 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP5 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP6 | ||
| 1 Kroon 1992 | Cu75Ni25 | 5,44 | 23,35 | 5? | - | C48-SP7 | ||
| 5 Krooni 1993M | Cu89Al5Zn5Sn1 | 7,10 | 26,20 | 15? | - | C58-SP | ||
| 5 Krooni 1994M | Cu89Al5Zn5Sn1 | 7,10 | 26,10 | 5? | - | C59-SP | ||
| 1992M Rahareform teenete eest | Cu75Ni25 | 7,00 | 23,35 | 3? | - | M1-SP |
Kataloogi tutvustus
Eesti euromündid 2011–
Eesti euromündid 2011–
Eesti liitus Euroopa vahetuskursimehhanismiga ERM II 28. juunil 2004, mil krooni keskkursiks kinnitati 15,6466 krooni euro kohta, ning 1. jaanuaril 2011 sai Eestist euroala seitsmeteistkümnes liige. Kroon ja euro olid paralleelselt käibel 14. jaanuarini 2011, alates 15. jaanuarist jäi ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro.
Euromüntide seeria koosneb kaheksast nimiväärtusest, milleks on 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Igal mündil on ühine külg, mille kujundas Luc Luycx Belgia kuninglikust rahapajast ja millel kujutatakse Euroopa Liitu või Euroopa kaarti, ning rahvuslik külg, mis näitab käibele laskanud riiki. Eesti müntide rahvusliku külje kujundus valiti avaliku konkursi ja rahvahääletuse teel. Konkursile laekus 134 tööd, mille seast žürii valis kümme parimat, ning nädal aega kestnud telefonihääletusel osutus võitjaks graafik Lembit Lõhmuse kavand „Hara 2″, millel on Eesti kaardi kontuur ja sõna „Eesti”. Rahvuslik külg on kõigil kaheksal Eesti nominaalil ühesugune. Müntide vermimise konkursi võitis Soome rahapaja, kellelt telliti 194 miljonit münti, ning vermimine algas juulis 2010 vahetult pärast Eesti euroalaga liitumise heakskiitmist. Kõik euromündid kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal, mistõttu ringleb Eestis igapäevaselt ka teiste liikmesriikide münte. See asjaolu on muutnud euromüntide kogumise rahvusvaheliseks harrastuseks.
Käibemüntide kõrval emiteerib Eesti Pank 2-euroseid pühendusmünte, mille erikujundusega rahvuslik külg jäädvustab olulisi sündmusi ja tähtpäevi. Neist täpsemalt 2-eurose nominaali juures. Lisaks jätkab Eesti Pank euroajal kuld- ja hõbemeenemüntide vermimist, mille nimiväärtus erineb käibemüntidest ja mis on seaduslikuks maksevahendiks üksnes Eestis.
1 euro sent
1 euro sent — tutvustus
1- ja 2-sendised on euromüntide sarja ainsad nominaalid, mille juurdetootmine on Eestis lõppenud. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis ümardamisreegel, mille kohaselt ümardatakse sularahas tasumisel ostukorvi lõpphind lähima 5 sendini ja kauplused pisisente vahetusrahana enam tagasi ei anna. Eesti oli seitsmes euroala riik, kes selle reegli kasutusele võttis. Põhjus oli lihtne, sest Eesti Pank pidi varem laskma igal aastal ringlusse suures koguses pisisente, mis keskpanka tagasi ei jõudnud, kuna inimesed nendega peaaegu ei maksnud. 1- ja 2-sendised jäävad siiski ametlikuks maksevahendiks kogu euroalal ning nendega saab jätkuvalt tasuda. Kogujale tähendab ümardamisreegel, et Eesti pisisentide aastakäikude rida on lõplik ja uusi enam ei lisandu.
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 sent 2011 | 32 000 000 | 61 | C86 | |||
| 1 sent 2011 | 3500 | PF | 61 | C86a | ||
| 1 sent 2012 | 25 000 000 | 61 | C87 | |||
| 1 sent 2015 | 14 000 000 | 61 | C88 | |||
| 1 sent 2016 | 20 000 | 61 | C89 | |||
| 1 sent 2017 | 9 000 000 | 61 | C90 | |||
| 1 sent 2018 | 495 000 | 61 | C91 | |||
| 1 sent 2018 | 5000 | PL | 61 | C91a | ||
| 1 sent 2019 | 10 000 000 | 61 | C92 | |||
| 1 sent 2022 | 10 000 000 | 61 | C93 |
2 euro senti
2 euro senti — tutvustus
1- ja 2-sendised on euromüntide sarja ainsad nominaalid, mille juurdetootmine on Eestis lõppenud. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis ümardamisreegel, mille kohaselt ümardatakse sularahas tasumisel ostukorvi lõpphind lähima 5 sendini ja kauplused pisisente vahetusrahana enam tagasi ei anna. Eesti oli seitsmes euroala riik, kes selle reegli kasutusele võttis. Põhjus oli lihtne, sest Eesti Pank pidi varem laskma igal aastal ringlusse suures koguses pisisente, mis keskpanka tagasi ei jõudnud, kuna inimesed nendega peaaegu ei maksnud. 1- ja 2-sendised jäävad siiski ametlikuks maksevahendiks kogu euroalal ning nendega saab jätkuvalt tasuda. Kogujale tähendab ümardamisreegel, et Eesti pisisentide aastakäikude rida on lõplik ja uusi enam ei lisandu.
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 senti 2011 | 30 000 000 | 62 | C94 | |||
| 2 senti 2011 | 3500 | PF | 62 | C94a | ||
| 2 senti 2012 | 25 000 000 | 62 | C95 | |||
| 2 senti 2015 | 17 119 500 | 62 | C96 | |||
| 2 senti 2016 | 20 000 | 62 | C97 | |||
| 2 senti 2017 | 4 000 000 | 62 | C98 | |||
| 2 senti 2018 (Slovakkia) | 8 000 000 | 62 | C99 | |||
| 2 senti 2018 (Leedu) | 495 000 | 62 | C99a | |||
| 2 senti 2018 | 5000 | PL | 62 | C99b | ||
| 2 senti 2020 | 2 000 000 | 62 | C100 | |||
| 2 senti 2021 | 8 000 000 | 62 | C101 | |||
| 2 senti 2022 | 10 000 000 | 62 | C102 |
5 euro senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 senti 2011 | 30 000 000 | 63 | C103 | |||
| 5 senti 2011 | 3500 | PF | 63 | C103a | ||
| 5 senti 2016 | 20 000 | 63 | C104 | |||
| 5 senti 2017 | 4 550 000 | 63 | C105 | |||
| 5 senti 2018 (Slovakkia) | 4 000 000 | 63 | C106 | |||
| 5 senti 2018 (Leedu) | 495 000 | 63 | C106a | |||
| 5 senti 2018 | 5000 | PL | 63 | C106b | ||
| 5 senti 2022 | 4 200 000 | 63 | C107 | |||
| 5 senti 2023 | 5 600 000 | 63 | C108 |
10 euro senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 10 senti 2011 | 30 000 000 | 64 | C116 | |||
| 10 senti 2011 | 3500 | PF | 64 | C116a | ||
| 10 senti 2016 | 20 000 | 64 | C117 | |||
| 10 senti 2018 | 495 000 | 64 | C118 | |||
| 10 senti 2018 | 5000 | PL | 64 | C118a | ||
| 10 senti 2022 | 2 800 000 | 64 | C119 | |||
| 10 senti 2023 | 4 200 000 | 64 | C120 |
20 euro senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 20 senti 2011 | 25 000 000 | 65 | C130 | |||
| 20 senti 2011 | 3500 | PF | 65 | C130a | ||
| 20 senti 2016 | 20 000 | 65 | C131 | |||
| 20 senti 2017 | 3 250 000 | 65 | C132 | |||
| 20 senti 2018 (Slovakkia) | 3 500 000 | 65 | C133 | |||
| 20 senti 2018 (Leedu) | 495 000 | 65 | C133a | |||
| 20 senti 2018 | 5000 | PL | 65 | C133b | ||
| 20 senti 2020 | 1 500 000 | 65 | C134 | |||
| 20 senti 2021 | 2 000 000 | 65 | C135 | |||
| 20 senti 2022 | 10 000 | 65 | C136 | |||
| 20 senti 2023 | 4 890 000 | 65 | C137 |
50 euro senti
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 50 senti 2011 | 20 000 000 | 66 | C155 | |||
| 50 senti 2011 | 3500 | PF | 66 | C155a | ||
| 50 senti 2016 | 20 000 | 66 | C156 | |||
| 50 senti 2018 | 495 000 | 66 | C157 | |||
| 50 senti 2018 | 5000 | PL | 66 | C157a | ||
| 50 senti 2022 | 10 000 | 66 | C158 |
1 €
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1€ 2011 | 20 000 000 | 67 | C170 | |||
| 1€ 2011 | 3500 | PF | 67 | C170a | ||
| 1€ 2016 | 20 000 | PL | 67 | C171 | ||
| 1€ 2018 | 495 000 | 67 | C172 | |||
| 1€ 2018 | 5000 | PL | 67 | C172a | ||
| 1€ 2022 | 10 000 | 67 | C173 |
2 €
2 € — tutvustus
2-eurone on euromüntide sarja mitmekesiseim nominaal, sest tavalise käibemündi kõrval emiteeritakse just selles väärtuses pühendusmünte. Igal euroala riigil on õigus lasta välja kaks pühendusmünti aastas ning aeg-ajalt toimuvad ka kõigi euroala riikide ühisemissioonid. Pühendusmündil on samad tehnilised omadused ja ühine külg nagu tavalisel 2-eurosel, kuid rahvusliku külje tavakujundus on asendatud erikujundusega. Just seetõttu leidub rahakotis nii palju erineva pildiga 2-euroseid ja kõik need kehtivad maksevahendina kogu euroalal. Eesti esimene pühendusmünt ilmus 2012. aastal eurosularaha kümnenda aastapäeva puhul ning hiljem on tähistatud muu hulgas suurmeister Paul Kerese 100. sünniaastapäeva (2016), Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (2018) ja 150. juubelilaulupidu (2019). Pühendusmüntide tiraažid on käibemüntidega võrreldes väikesed ja osa emissioonist väljastatakse spetsiaalselt kogujatele mõeldud BU kvaliteedis, mistõttu moodustavad need euroajastu kogumisväärtuslikuma osa.
KVALITEEDIMÄRGISED:
PL (Proof-Like) — Eesti Panga BU mündikaartidest pärinevad mündid, mis saavad gradeerimisel tavaliselt NGC kirje DPL või PCGS kirje DMPL.
PL+ — erakordse läikega PL münt, mis saab gradeerimisel tavaliselt kirje PF.
| Münt | Avers | Revers | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2€ 2011 | 11 000 000 | 68 | C200 | |||
| 2€ 2011 | 3500 | PF | 68 | C200a | ||
| 2€ 2012 Euro 10 | 2 000 000 | 70 | C201 | |||
| 2€ 2015 EU Lipp | 346 500 | 76 | C202 | |||
| 2€ 2015 EU Lipp | 3500 | PL+ | 76 | C202a | ||
| 2€ 2016 | 20 000 | PL | 68 | C203 | ||
| 2€ 2016 Paul Keres | 495 000 | 78 | C204 | |||
| 2€ 2016 Paul Keres | 5000 | PL+ | 78 | C204a | ||
| 2€ 2017 Maapäev | 1 490 000 | 81 | C205 | |||
| 2€ 2017 Maapäev | 10 000 | PL | 81 | C205a | ||
| 2€ 2018 | 495 000 | 68 | C206 | |||
| 2€ 2018 | 5000 | PL | 68 | C206a | ||
| 2€ 2018 EV100 | 1 317 800 | 85 | C207 | |||
| 2€ 2018 EV100 | 5000 | PL | 85 | C207a | ||
| 2€ 2018 Balti Riigid | 485 000 | 84 | C208 | |||
| 2€ 2018 Balti Riigid | 15 000 | PL | 84 | C208a | ||
| 2€ 2019 Laulupidu | 990 000 | 90 | C209 | |||
| 2€ 2019 Laulupidu | 10 000 | BU | 90 | C209a | ||
| 2€ Tartu Ülikool 100 | 982 500 | 91 | C210 | |||
| 2€ Tartu Ülikool 100 | 17 500 | PL | 91 | C210a | ||
| 2€ 2020 Antarktika | 740 000 | 94 | C211 | |||
| 2€ 2020 Antarktika | 10 000 | PL | 94 | C211a | ||
| 2€ 2020 Tartu Rahu | 990 000 | 95 | C212 | |||
| 2€ 2020 Tartu Rahu | 10 000 | PL | 95 | C212a | ||
| 2€ 2021 Soome-Ugri | 988 000 | 97 | C213 | |||
| 2€ 2021 Soome-Ugri | 12 000 | PL | 97 | C213a | ||
| 2€ 2021 Hallhunt | 988 000 | 98 | C214 | |||
| 2€ 2021 Hallhunt | 12 000 | PL | 98 | C214a | ||
| 2€ 2022 | 10 000 | 68 | C215 | |||
| 2€ 2022 Kirjameeste Selts | 990 000 | 104 | C216 | |||
| 2€ 2022 Kirjameeste Selts | 10 000 | PL+ | 104 | C216a | ||
| 2€ 2022 Erasmus 35+ | 988 000 | 102 | C217 | |||
| 2€ 2022 Erasmus 35+ | 12 000 | PL | 102 | C217a | ||
| 2€ 2022 Ukraina ja Vabadus (Soome) | 1 960 000 | 103 | C218 | |||
| 2€ 2022 Ukraina ja Vabadus (Slovakkia) | 40 000 | BU | 103 | C218a | ||
| 2€ 2023 | 990 000 | 68 | C219 | |||
| 2€ 2023 Suitsupääsuke | 988 000 | 108 | C220 | |||
| 2€ 2023 Suitsupääsuke | 12 000 | PL | 108 | C220a | ||
| 2€ 2024 Rukkilill | 988 000 | 111 | C221 | |||
| 2€ 2024 Rukkilill | 12 000 | PL+ | 111 | C221a | ||
| 2€ 2025 Eesti Raamat 500 | 841 500 | 116 | C222 | |||
| 2€ 2025 Eesti Raamat 500 | 8500 | PL | 116 | C222a | ||
| 2€ 2026 Sipsik | 983 000 | C223 | ||||
| 2€ 2026 Sipsik | 17 000 | PL | C223a | |||
| 2€ 2027 Hiiumaa | C224 | |||||
| 2€ 2027 Veteranid | C225 |
Hõbemündid
Hõbemündid — tutvustus
Kõik hõbemündid on emiteerimise kuupäeva järgi kronoloogiliselt reastatud.
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Tiraaž | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 10€ 2011 Eesti Tulevik | Ag .999 | 30 000 | 71 | C300 | ||
| 12€ 2012 London Olümpia | Ag .999 | 7500 | 72 | C301 | ||
| 7€ 2013 Raimond Valgre | Ag .925 | 7500 | 73 | C302 | ||
| 10€ 2014 Sotši Olümpia | Ag .925 | 7500 | 74 | C303 | ||
| 10€ 2014 Miina Härma | Ag .925 | 7500 | 75 | C304 | ||
| 10€ 2015 Eduard Vilde | Ag .925 | 5000 | 77 | C305 | ||
| 10€ 2016 Jaan Poska | Ag .925 | 4000 | 80 | C306 | ||
| 10€ 2016 Rio de Janeiro Olümpia | Ag .925 | 5000 | 79 | C307 | ||
| 8€ 2017 Hansalinn Tallinn | Ag .925 | 5000 | 82 | C308 | ||
| 10€ 2018 Pyeongchang Olümpia | Ag .925 | 2000 | 87 | C309 | ||
| 10€ 2018 EV100 | Ag .925 | 7000 | 86 | C310 | ||
| 15€ 2018 Jaan Tõnisson 150 | Ag .925 | 5000 | 88 | C311 | ||
| 12€ 2019 Johann V. Jannsen 200 | Ag .925 | 4000 | 93 | C312 | ||
| 8€ 2019 Hansalinn Viljandi | Ag .925 | 4000 | 92 | C313 | ||
| 15€ 2020 Jüri Jaakson 150 | Ag .925 | 3000 | 96 | C314 | ||
| 8€ 2021 Hansalinn Pärnu | Ag .925 | 4000 | 100 | C315 | ||
| 8€ 2021 Tokyo Olümpia | Ag .925 | 3000 | 99 | C316 | ||
| 15€ 2021 Friedrich K. Akel 150 | Ag .925 | 3000 | 101 | C317 | ||
| 8€ 2022 Peking Olümpia | Ag .925 | 3000 | 105 | C318 | ||
| 15€ 2022 Johan Pitka 150 | Ag .925 | 3000 | 106 | C319 | ||
| 14€ 2023 Taluperenaine ja -mees | Ag .925 | 4000 | 109 | C320 | ||
| 15€ 2023 Konstantin Konik 150 | Ag .925 | 3000 | 110 | C321 | ||
| 15€ 2024 Konstantin Päts 150 | Ag .925 | 5000 | 114 | C322 | ||
| 10€ 2024 Pariis Olümpia | Ag .925 | 4000 | 113 | C323 | ||
| 8€ 2024 Hansalinn Tartu | Ag .925 | 5000 | 112 | C324 | ||
| 15€ 2025 Soomepoisid | Ag .925 | 4000 | 117 | C325 | ||
| 15€ 2025 Lilli Suburg | Ag .925 | 3000 | 118 | C326 | ||
| 15€ 2025 Otto Strandman | Ag .925 | 4000 | 119 | C327 | ||
| 15€ 2026 Milano Cortina Olümpia | Ag .925 | 3000 | 120 | C328 | ||
| 15€ 2026 Georg Lurich 150 | Ag .925 | 3000 | C329 | |||
| 15€ 2026 Metsavennad | C330 | |||||
| 15€ 2027 Anne Vabarna 150 | C331 |
Kuldmündid
| Münt | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 20€ 2011 Eesti Liitumine | Au .9999 Ag .9999 | 14,60 | 27,25 | 10 000 | PF | 69 | C400 | ||
| 25€ 2017 Hansalinn Tallinn | Au .999 | 3,11 | 18,00 | 2000 | PF | 83 | C401 | ||
| 100€ 2018 EV100 | Au .999 | 5,65 | 22,00 | 3000 | PF | 89 | C402 | ||
| 25€ 2022 Liivimaa Maapäev | Au .9999 | 3,11 | 18,00 | 3000 | PF | 107 | C403 | ||
| 25€ 2022 Liivimaa Maapäev (2023) | Au .9999 | 3,11 | 18,00 | Inc. Ab. (C403) | PF | 107 | C403a | ||
| 25€ 2024 Hansalinn Tartu | Au .9999 | 3,11 | 18,00 | 3000 | PF | 115 | C404 |
Medalid
| Medal | Avers | Revers | Sulam | Kaal (g) | Mõõtmed (mm) | Tiraaž | Kvaliteet | KM# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2011 Tere Euro | Steel | 3,00 | 20,00 | 700 000 | - | M3 | |||
| 2011 Tere Euro | CuNi (silver-plated) | 26,30 | 38,60 | 3500 | PF | - | M4 | ||
| 2022 Rahareform 30 | Au .9999 | 3,11 | 19 × 11 | 1000 | BU | - | M5 |
Kataloogi tutvustus
Eesti Vabariigi paberrahad 1918–1940
Eesti Vabariigi paberrahad 1918–1940
Eesti paberraha kujunemislugu on haruldaselt mitmekesine ja keerukas. Noor vabariik alustas olukorras, kus käibel oli kümmekond võõrast rahasorti, ning oma raha loodi sõja ja rahapuuduse tingimustes sageli hädalahendustena. Rahaks kuulutati arveldusasutuse maksutähti ja riigi võlapabereid, rahvas võttis omal algatusel rahana kasutusele riigi lühiajalisi veksleid ning alles 1928. aasta rahareform tõi kullastandardile põhineva krooni ja korrastatud raharingluse. Selle lõpetas 1940. aasta okupatsioon, mille järel kaotas Eesti raha 1941. aasta kevadel kehtivuse.
Kataloog on ajaliselt jaotatud marga- ja krooniperioodiks ning alamkategooriatena emitentide kaupa nelja ossa. Tallinna Arvekoja maksutähed olid iseseisvusaja esimesed ametlikud maksevahendid, mille andis välja pankadevaheline arveldusasutus. Ajutise Valitsuse 5% võlakohustused olid algselt siselaenu väärtpaberid, mis kuulutati rahapuuduse tõttu rahaks, mistõttu leiad need ka väärtpaberite kataloogist. Riigikassa emissioonide alla kuuluvad kassatähed, kassavekslid ja vahetustähed ehk riigi enda välja antud margavääringus rahad. Seejuures tasub märkida, et kassavekslid olid algselt lühiajalised väärtpaberid, mis sularahapuuduse ja rahva eelistuste toel kujunesid ametliku otsuseta reaalseteks maksevahenditeks, ning seetõttu on needki paralleelselt esindatud väärtpaberite kataloogis. Eesti Panga pangatähed hõlmavad nii margaaegseid pangatähti kui ka Günther Reindorffi kujundatud kroonisarja. Eraldi osas on Eesti Panga kroonide proovid ehk näidised, mis moodustavad omaette kogumisvaldkonna. Iga osa põhjalik tutvustus asub vastava alamkategooria juures.
Margad 1918 – 1927
Tallinna Arvekoja maksutähed 1919 – 1923
Tallinna Arvekoja maksutähed 1919 – 1923 — tutvustus
Tallinna Arvekoda (saksapäraselt Clearinghouse) rajati 1918. aasta detsembris Tallinna Börsikomitee ja Kaupmeeste Koja eestvõttel Rahaministeeriumi nõusolekul. Tegemist oli kliiringkontoriga, mille kaudu liikmeks olevad rahaasutused tasaarveldasid igapäevaselt omavahelisi nõudeid. Iga tehingupäeva lõpul õiendati netovõlg või -nõue Arvekoja juures peetud kontode kaudu, vältides nii sularaha liigutamist kui ka arvete ükshaaval klaarimist.
Rahakriis muutis tagasihoidliku arveldusasutuse ootamatult rahaemitendiks. Ajutise Valitsuse 4. jaanuaril 1919 vastu võetud seadus andis Arvekoja poolt õigekstunnistatud idamarkade tagatisel välja antud tähtedele maksuabinõu iseloomu. Seadus lubas maksutähti nimiväärtustes 50, 100, 200, 500, 1000, 5000, 10 000 ja 25 000 idamarka ning kohustas kõiki riiklikke ja kogukondlikke kassasid, ametnikke ja eraisikuid neid puhta rahana vastu võtma. Maksutähed pidid olema tagatud panditud väärtustega, mida kontrollis Rahaministeeriumi nimetatud riigikomissar, ning kandma väljaandva rahaasutuse, Arvekoja juhatuse ja riigikomissari allkirju koos kohustusliku tekstiga eesti ja saksa keeles.
Maksutähti anti välja kolmes emissioonis, mis erinevad üksteisest põhimõtteliselt. Esimese emissiooni maksutähed olid tšekiblanketid, millele soovitud summa kirjutati käsitsi, ning tõenäoliselt alates Ajutise Valitsuse otsusest kirjutati summad välja ainult seadusega lubatud nominaalides. Teise emissiooni moodustasid trükitud 50- ja 100-margased (A- ja B-seeria) ning kolmas emissioon algas 1920. aasta sügisel. Arvekoda lõpetas tegevuse 4. juulil 1923 ja deponeeris käibele jäänud tähtede katteks raha Eesti Panka, kes järgneva kümne aasta jooksul maksutähti lunastas. 1935. aasta seisuga jäi lunastamata maksutähti veel 309 000 marga väärtuses, mille hulgas pidi olema ka kolmanda emissiooni tähti. Ühtegi kustutamata kolmanda emissiooni maksutähte ei ole tänini teada. Kui selline peaks kunagi vanade paberite hulgast välja ilmuma, oleks tegemist tõenäoliselt Eesti kõige haruldasema paberrahaga. Vesimärke ei ole ühelgi emissioonil. Esimene emissioon trükiti kusagil Eestis, teine Johannes ja Alma Paalmanni trükikojas Tallinnas, kolmanda trükikoht on teadmata. Seerianumbriga tähtedel leiduv märgistus „Proov" ei pruugi tähendada näidist, vaid pigem kustutamist, sest just nii makuleeriti käibele laskmata või käibelt kokku korjatud tähti.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 50 (Ost.) Marka 1919 | 141 × 105 | Esimene emissioon | ? | A1 | B1 | ||
| 50 Marka 1919 | 155 × 99 | Teine emissioon | 12 100 | A2 | B2 | ||
| 100 (Ost.) Marka 1919 | 141 × 105 | Esimene emissioon | ? | A1 | B3 | ||
| 100 Marka 1919 | 155 × 99 | Teine emissioon | 5800 | A3 | B4 | ||
| 200 (Ost.) Marka 1919 | 141 × 105 | Esimene emissioon | ? | A1 | B5 | ||
| 5000 Marka 1919 | 160 × 99 | Kolmas emissioon | 5000 | A4 | B6 | ||
| 10 000 Marka 1919 | 160 × 99 | Kolmas emissioon | 2500 | A5 | B7 | ||
| 25 000 Marka 1919 | 160 × 99 | Kolmas emissioon | 1260 | A6 | B8 |
Ajutise valitsuse 5% võlakohustused 1919 – 1921
Ajutise valitsuse 5% võlakohustused 1919 – 1921 — tutvustus
Eesti Vabariigi 5% lühiajalised võlakohustused on käesolevas kataloogis esindatud kahes kohas ja see ei ole juhus. Sünnilt olid need riigi väärtpaberid ehk siselaenu dokumendid, mistõttu nende täielik ajalugu koos emissiooniotsuste, levitamiskäigu ja kogujaliigitusega on esitatud väärtpaberite osas. Paberrahade kataloogi kuuluvad nad seetõttu, et Ajutise Valitsuse 16. jaanuari 1919. aasta seadusega kuulutati võlakohustused kupüürides 50, 100, 200, 500 ja 1000 marka seaduslikeks maksevahenditeks nominaalväärtuses, tähtpäevi ja protsente arvestamata. Nii sai võlapaberist raha, mis liikus käest kätte samamoodi nagu kassatähed.
Rahaelu jättis võlakohustustele selged jäljed. Kuna neid ei kavandatud rahaks, ei vastanud paber ega tavapärasest suurem formaat raharingluse nõuetele. Kupüürid murdusid kokku ja kulusid kiiresti ning rahvas paikas rebenenud rahatähti käepäraste vahenditega, mistõttu säilinud eksemplaridel kohtab aknakleepimisribasid, margipoognaservi ja tolleaegset liimipaberit. Rahaks muutmise järgsetel uustrükkidel lisandus trükk tagaküljele, mille eesmärk oli raskendada ohtrat võltsimist.
Käibelt kõrvaldamine algas valitsuse 12. augusti 1921. aasta seadusega. Vahetus rahatähtede vastu toimus rentereides ja Eesti Pangas 21. septembrist 31. detsembrini 1921 ning seejärel Riigikassas kuni 12. septembrini 1922. Kogujale on oluline teada, et rahana käibinud madalate nominaalide kõrval eksisteerivad ka 5000- ja 10 000-margased, mis rahana käibele ei jõudnudki. Täpsema ülevaate emissiooni ajaloost, esinemiskujudest ja määramisprobleemidest leiab väärtpaberite kataloogist.
Kuna võlakohustused on olemuselt väärtpaberid, kannavad nad ka käesolevas paberrahade sektsioonis oma väärtpaberinumbrit, mis algab tähega S. See tähendab, et erinevalt ülejäänud paberrahadest ei ole neil eraldi paberraha katalooginumbrit, vaid nende kanooniline number on sama, mis väärtpaberite sektsioonis. Nii saab lugeja iga eksemplari juurest kohe edasi liikuda väärtpaberite kataloogi, kus asub sama numbriga põhjalik kirje.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 50 Marka 1919 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S1-S1g (väärtpaberid) | 8 | S1 | ||
| 50 Marka 1920 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S2-S2a (väärtpaberid) | S2 | |||
| 100 Marka 1919 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S3-S3g (väärtpaberid) | 2A | S3 | ||
| 100 Marka 1920 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S4-S4b (väärtpaberid) | S4 | |||
| 200 Marka 1919 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S5-S5g (väärtpaberid) | 3A | S5 | ||
| 200 Marka 1920 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S6-S6b (väärtpaberid) | S6 | |||
| 500 Marka 1919 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S7-S7g (väärtpaberid) | S7 | |||
| 500 Marka 1920 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S8-8a (väärtpaberid) | S8 | |||
| 1000 Marka 1919 | 209 × 135 | sama emissioon, vt S9-S9d (väärtpaberid) | S9 |
Riigikassa emissioonid 1919 – 1927
Eesti Vabariigi kassavekslid 1920 – 1925
Eesti Vabariigi kassavekslid 1920 – 1925 — tutvustus
Kassavekslid olid Riigikassa lühiajalised võlainstrumendid, mille väljaandmise õiguse sai rahaminister Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1920. aasta otsusega. Säilinud eksemplaride põhjal jagunevad need nimiväärtustesse 1000, 5000, 10 000, 25 000 ja 100 000 marka ning kogu emissiooni mahuks on antud 250 miljonit marka. Vekslid trükiti ühele küljele Räpinas toodetud paberile riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas Toompea lossis ja need kannavad vesimärki EVR. Algselt olid vekslid kontsuga ja siis ligikaudu sada millimeetrit tavapärasest pikemad, mistõttu on kontsuga eksemplar juba formaadi järgi äratuntav. Ametlikult ei kuulutatud kassaveksleid kunagi rahaks, kuid käibesse jõudsid nad sellegipoolest kahel teel. Riigikassa sularahavarude tühjenedes kohustati rentereid 1920. aasta kevadel tasuma väljaminevaid summasid kassavekslites, ning rahvas võttis need suurte kupüüride nappuse tõttu omaks kui mugava viisi kanda korraga suuri summasid. Kuna maksevahendi staatust neil ametlikult ei olnud, puudus ka seaduslik alus käibelt kõrvaldamiseks ning enamiku vahetamisega seadusliku raha vastu saadi hakkama alles 1925. aastaks. Kustutamata eksemplare on teada vaid kolm, mis teeb neist Eesti bonistika ühed suurimad haruldused.
Kuna kassavekslid on olemuselt väärtpaberid, kannavad nad ka käesolevas paberrahade sektsioonis oma väärtpaberinumbrit, mis algab tähega S. See tähendab, et erinevalt ülejäänud paberrahadest ei ole neil eraldi paberraha katalooginumbrit, vaid nende kanooniline number on sama, mis väärtpaberite sektsioonis. Nii saab lugeja iga eksemplari juurest kohe edasi liikuda väärtpaberite kataloogi, kus asub sama numbriga põhjalik kirje.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1000 Marka 1920 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S13 (väärtpaberid) | S13 | ||||
| 1000 Marka 1921 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S14 (väärtpaberid) | S14 | ||||
| 5000 Marka 1920 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S15 (väärtpaberid) | S15 | ||||
| 5000 Marka 1921 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S16 (väärtpaberid) | S16 | ||||
| 10 000 Marka 1920 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S17 (väärtpaberid) | S17 | ||||
| 10 000 Marka 1921 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S18 (väärtpaberid) | S18 | ||||
| 25 000 Marka 1920 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S19 (väärtpaberid) | S19 | ||||
| 25 000 Marka 1921 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S20 (väärtpaberid) | S20 | ||||
| 100 000 Marka 1920 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S21 (väärtpaberid) | S21 | ||||
| 100 000 Marka 1921 | 236 × 119 | sama emissioon, vt S22 (väärtpaberid) | S22 |
Eesti Vabariigi kassatähed
Eesti Vabariigi kassatähed — tutvustus
Rahaministeerium loodi formaalselt 24. veebruaril 1918, kuid tööle asus see pärast Saksa okupatsiooni lõppu 1918. aasta novembris. Riigi rahaasju korraldas Riigikassa (kuni 1. oktoobrini 1922 Riigikassa Peavalitsus), mille juhatajaks nimetati 4. detsembril 1918 Karl Kadak. Kuni Eesti Panga emissioonipangaks kujunemiseni oli just Riigikassa see asutus, kes valitsuse otsusel raha käibele laskis, ning tema emissioonid moodustavad Eesti margaajastu paberraha tuuma.
Kassatähed olid Riigikassa põhiemissioon. Nominaalirida algas 5-pennisest ja ulatus lõpuks 1000 margani. Kõige väiksemad, 5-, 10- ja 20-penniline, kandsid teksti üksnes eesti keeles. Esimesed neist, 50-penniline ning 1-, 3-, 5- ja 10-margane, kandsid teksti neljas keeles, milleks olid eesti, saksa, vene ja rootsi keel. Kassatähti valmistati peaaegu üheaegselt Helsingis ja Tallinnas. Kuigi algul püüti kassatähtedele anda kindlat tagatist, muutis riigi olukord marga peagi katteta paberrahaks. Kassatähed kõrvaldati käibelt etapiviisiliselt 1924. ja 1927. aastal, osaliselt alles 1930. aastatel. Rahareformi käigus trükiti 1927. aasta detsembris viimane seeria 100-margaseid (daatumiga 1923, seeria A), millele löödi kirsipunane ületrükk „ÜKS KROON" ja mis lasti käibele 1928. aasta algul.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 Penni 1919 | 68 × 42 | 5 029 400 | 39a | B9 | |||
| 10 Penni 1919 | 68 × 42 | pruun | 5 535 428 | 40b | B10 | ||
| 10 Penni 1919 | 68 × 42 | hall | 253 690 | 40a | B10a | ||
| 20 Penni 1919 | 68 × 42 | 5 800 620 | 41a | B11 | |||
| 50 Penni 1919 | 90 × 63 | 10 362 924 | 42a | B12 | |||
| 1 Mark 1919 | 90 × 69 | 10 822 000 | 43a | B13 | |||
| 3 Marka 1919 | 110 × 65 | 2 011 000 | 44 | B14 | |||
| 5 Marka 1919 | 110 × 65 | Paks paber | 2 051 000 | 45a | B15 | ||
| 5 Marka 1919 | Same as B15 | Same as B15 | 110 × 65 | Õhuke paber | 2 972 000 | 45a | B15a |
| 10 Marka 1919 | 124 × 84 | Raamiga, horisontaalsed jooned | 516 000 | 46a | B16 | ||
| 10 Marka 1919 | Same as B16 | Same as B16 | 124 × 84 | Raamiga, vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B16) | 46b | B16a |
| 10 Marka 1919 | 124 × 84 | Raamita, horisontaalsed jooned | 1 534 400 | 46c | B16b | ||
| 10 Marka 1919 | Same as B16b | Same as B16b | 124 × 84 | Raamita, vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B16b) | 46d | B16c |
| 25 Marka 1919 | 140 × 83 | Horisontaalsed jooned | 5 000 000 | 47a | B17 | ||
| 25 Marka 1919 | Same as B36 | Same as B36 | 140 × 83 | Vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B17) | 47b | B17a |
| 100 Marka 1919 | 155 × 93 | Horisontaalsed jooned | 1 000 000 | 48a | B18 | ||
| 100 Marka 1919 | Same as B18 | Same as B18 | 155 × 93 | Vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B18) | 48d | B18a |
| 100 Marka 1919 | 155 × 93 | Seeria II | 1 032 000 | 48b | B18b | ||
| 100 Marka 1919 | 155 × 93 | Seeria III | 1 047 000 | 48c | B18c | ||
| 100 Marka 1923 | 168 × 89 | 3 999 999 | 51a | B19 | |||
| 100 Marka 1923 | 168 × 89 | Seeria A | 2 600 000 | 51b | B19a | ||
| 100 Marka 1923/1 Kroon 1928 | 168 × 89 | Seeria A | 10 370 000 | 61b | B20 | ||
| 500 Marka 1920 | 171 × 105 | 656 200 | 49a | B21 | |||
| 500 Marka 1920 | 171 × 105 | Seeria 2 | 604 000 | 49b | B21a | ||
| 500 Marka 1920 | 171 × 105 | Seeria 3 | 999 999 | 49c | B21b | ||
| 500 Marka 1920-1921 | 171 × 105 | Seeria A | 688 000 | 49d | B22 | ||
| 500 Marka 1920-1921 | 171 × 105 | Seeria B | 505 900 | 49e | B22a | ||
| 500 Marka 1921 | 171 × 105 | Seeria D | 248 000 | 49f | B22b | ||
| 500 Marka 1923 | 176 × 92 | 4 190 000 | 52a | B23 | |||
| 1000 Marka 1921 | 201 × 114 | 464 000 | 50a | B24 | |||
| 1000 Marka 1921 | 201 × 114 | Seeria A | 565 000 | 50b | B24a | ||
| 1000 Marka 1921 | 201 × 114 | Seeria B | 685 000 | 50c | B24b |
Eesti Vabariigi vahetustähed
Eesti Vabariigi vahetustähed — tutvustus
Vahetustähed täiendasid pilti peenrahakriisi lahendusena. Valitsuse 12. augusti 1921. aasta seadus lubas rahaministril emiteerida vahetusraha kuni 25-margastes nominaalides, kusjuures väljalase oli piiratud 10 protsendiga kassatähtede emissioonist. Aastatel 1922 kuni 1926 valmistati 10- ja 25-margased vahetustähed paberist, väiksemad nominaalid vermiti müntidena. 10-margase (1922) kujundajateks peetakse Georg Vestenbergi ja Günther Reindorffi, kuid need andmed on kinnitamata. Paber telliti Soomest Tervakoski vabrikust ning trükiti Riigi Trükikojas Tallinnas. Riigiasutused olid kohustatud vahetustähti vastu võtma piiramatus, eraisikud piiratud koguses. 10-margased kadusid käibelt 1927., 25-margased alles 1931. aastal.
Kogujale on oluline teada, mis lunastatud rahadest edasi sai. Põhiosa hävitati, kuid väike osa pandi arhiivi ja muuseumide tarbeks kõrvale ning osa neist anti hiljem välja proovidena, tõenäoliselt ületrükiga PROOV varustatult. On võimalik, et proovideks valiti just tühistamata eksemplarid ehk rahad ilma templite ja perforeeringuteta. Seetõttu tuleb ületrükiga „Proov" eksemplaride puhul alati hinnata, kas tegemist on ehtsa näidise või kustutatud rahaga.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 10 Marka 1922 | 130 × 75 | 3 875 000 | 53a | B25 | |||
| 10 Marka 1922 | 130 × 75 | Seeria A | 601 000 | 53b | B25a | ||
| 25 Marka 1922 | 145 × 77 | 4 600 000 | 54 | B26 | |||
| 25 Marka 1922 | 145 × 77 | Seeria A | 4 720 000 | 54 | B26a |
Eesti Panga pangatähed 1919 – 1927
Eesti Panga pangatähed 1919 – 1927 — tutvustus
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919, vabariigi esimesel aastapäeval, ja selle põhikapitaliks eraldati Riigikassast 10 miljonit marka. Sama aasta 30. aprillil sai pank ainuõiguse pangatähtede emiteerimiseks, kusjuures ühe marga kullasisalduseks määrati nominaalselt 0,2903223 grammi. Kiire inflatsiooni tingimustes jäi see norm paberile. Esimesed, 50-margased pangatähed trükiti juba 1919. aastal, kuid ringlusse jõudsid need kassatähtedena, sest Riigikassa ostis need Eesti Pangalt välja. Margaajastu jooksul kasvas pangatähtede nominaalirida 5000 margani. Oluline on mõista, et kuni 1928. aasta rahareformini ei olnud Eesti Pank klassikaline keskpank, vaid pigem eriõigustega kommertspank, kes tegeles ka era- ja juriidiliste isikute laenustamisega. Tema pangatähed ei olnud algul isegi ametlikud maksevahendid, vaid nõudmisel Riigikassa tähtede vastu vahetatavad.
Pöördepunktiks sai 3. mai 1927, mil Riigikogu kinnitas Eesti Panga uue põhikirja ning võttis vastu rahaseaduse, riigikassa- ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse ja välislaenuseaduse. Rahvasteliidu vahendusel saadud 1,35 miljoni naela suurusest laenust läks 1 miljon naela Eesti Pangale krooni kulla alusele viimiseks. 1. jaanuarist 1928 sai Eesti Pangast emissioonikeskpank, kellele kuulus pangatähtede valmistamise ainuõigus. Sellega lõppes Eesti Panga margaajastu pangatähtede lugu ja algas kroonisari, mida käsitleb Kroonide osa.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 50 Marka 1919 | 140 × 86 | Horisontaalsed jooned | 1 005 00 | 55a | B27 | ||
| 50 Marka 1919 | Same as B27 | Same as B27 | 140 × 86 | Vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B27) | 55b | B27a |
| 100 Marka 1921 | 154 × 92 | Horisontaalsed jooned | 2 005 000 | 56a | B28 | ||
| 100 Marka 1921 | Same as B28 | Same as B28 | 154 × 92 | Vertikaalsed jooned | Inc. Ab. (B28) | 56b | B28a |
| 100 Marka 1922 | 145 × 90 | Seeria A | 1 000 000 | 58a | B29 | ||
| 100 Marka 1922 | 145 × 90 | Seeria B | 1 000 000 | 58a | B29a | ||
| 100 Marka 1922 | 145 × 90 | Seeria D | 1 000 000 | 58a | B29b | ||
| 100 Marka 1922 | 145 × 90 | Seeria E | 1 000 000 | 58a | B29c | ||
| 500 Marka 1921 | 171 × 96 | 1 004 900 | 57a | B30 | |||
| 1000 Marka 1922 | 159 × 95 | 1 000 000 | 59a | B31 | |||
| 1000 Marka 1922 | 159 × 95 | Seeria A | 20 000 | 59b | B31a | ||
| 1000 Marka 1922 | 159 × 95 | Seeria B (punane) | 290 000 | 59c | B31b | ||
| 1000 Marka 1922 | 159 × 95 | Seeria B (must) | Inc. Ab. (B31b) | 59d | B31c | ||
| 1000 Marka 1922 | 159 × 95 | Seeria D | 1 000 000 | 59e | B31d | ||
| 1000 Marka 1927 | 159 × 95 | Seeria Aa | 1 260 000 | 59f | B32 | ||
| 5000 Marka 1923 | 190 × 101 | 174 400 | 60a | B33 |
Kroonid 1928 – 1940
Eesti Panga pangatähed 1928 – 1940
Eesti Panga pangatähed 1928 – 1940 — tutvustus
Eesti Panga kroonipangatähed sündisid 1928. aasta rahareformist, mil pangast sai ainuõigusega emissioonikeskpank. Kroonisarja ettevalmistus algas siiski juba varem. Eesti Panga juhatus kinnitas 4. juunil 1926 kavandikonkursi tingimused. Valmistada tuli 50- ja 10-krooniste kavandid mõlemal küljel, esimese auhinna suurus oli 75 000 marka, stiilivalik oli vaba, soovitav oli rahvuslik ilme ja riigivapi kasutamine ning isikuportreed olid keelatud. Esimese auhinna võitis Günther Reindorff, teise Karl Doll (Tael), kolmanda Mihkel Tõnishof. Trükiplaatide graveerijaks on väidetavalt olnud Karl Doll (Tael). Formaadi eeskujuks võeti Skandinaavia, täpsemalt Taani pangatähed, kus iga kupüür on ise suurusega.
Kuna kroonirahad ei jõudnud reformi alguseks valmis, tuli krooniajastu esimene paberraha leida ajutise üleminekulahendusena. Uute kroonipangatähtede viibimise tõttu lasti 1928. aasta jaanuaris käibele viimane seeria Riigikassa 100-margaseid kassatähti, daatumiga 1923, millele oli löödud kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Nii sai margaajastu kassatähest sõna otseses mõttes esimene kroon ja tänaseks on see üks Eesti bonistika haruldasemaid kroonirahatähti. Kuna tegemist on olemuselt Riigikassa margatähega, leiab selle täieliku kirje Riigikassa emissioonide osast. Eesti Panga enda kroonisarja, mille kupüürid olid algusest peale krooniväärtuses kavandatud, avas alles 1928. aasta septembris käibele lastud 10-kroonine. Järgnesid 5- ja 50-kroonine (1929), 20-kroonine (1932) ning 100-kroonine (1935), millega sari 1936. aastaks lõplikult valmis sai. 20-kroonise kavand konkursil puudus ja ühtluse huvides telliti see samuti Reindorffilt. Läbirääkimised algasid 1930. aasta kevadel, käibele jõudis kupüür alles 1932. aasta sügisel. Kroonirahade paber telliti muu hulgas Riia Ligatne vabrikust, kelle kolmevarjundilise vesimärgiga paber kannatas kuni 1500 voltimist. Kõik kroonipangatähed trükiti Riigi Trükikojas Tallinnas, kus tööpäevad venisid kiireimal ajal 14-tunnisteks.
Perioodi lõpp on bonistika seisukohalt eriline. 1940. aastal trükitud viimased 10-kroonised ei jõudnudki käibele ning nende edasine saatus on teadmata. Turul aeg-ajalt liikuvad üksikud eksemplarid on trükipoognatest hiljem käsitsi välja lõigatud, mida reedab sageli ebaühtlane või valge äärisega lõikejoon. Kroon kaotas kehtivuse 25. märtsil 1941.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 5 Krooni 1929 | 130 × 70 | 7 200 000 | 62a | B34 | |||
| 10 Krooni 1928 | 130 × 80 | 5 450 000 | 63a | B35 | |||
| 10 Krooni 1937 | 130 × 80 | Seeria A | 5 000 000 | 67a | B36 | ||
| 10 Krooni 1940 | - | Seeria B | 1 710 000 | 68a | B37 | ||
| 20 Krooni 1932 | 140 × 85 | 2 700 000 | 64a | B38 | |||
| 50 Krooni 1929 | 158 × 100 | 1 070 000 | 65a | B39 | |||
| 100 Krooni 1935 | 180 × 102 | 485 000 | 66a | B40 |
Eesti Panga Kroon 1928 – 1940 Proovid / Specimens
Eesti Panga Kroon 1928 – 1940 Proovid / Specimens — tutvustus
a, b, c… = alamvariant (sama proovi täiendav versioon/erisus)
SP = Specimen / Proov
SP-1, SP-2… = baasnumbri all eksisteerib mitu proovi (jooksev number eristab eksemplare, ei kanna esi-/tagakülje tähendust)
U1, U2… = uniface proov (ühepoolne - esineb erandina ainult vanemate, enne 1990. a paberrahade puhul; igal eksemplaril on oma jrk-number, sõltumata sellest, kas tegemist on esi- või tagaküljega)
PP1, PP2, PP3 = pooltrükk (half-print; ainult 1940. a emissiooni puhul)
P = proof (proovitrükk)
BP = Rahapaber / Banknote Paper (printimine alustamata)
Näited:
Ainult 1 biface proov B-XX-SP
2 biface proovi B-XX-SP-1, B-XX-SP-2
Ainult 1 uniface proov B-XX-SP-U1
4 uniface proovi B-XX-SP-U1, B-XX-SP-U2, B-XX-SP-U3, B-XX-SP-U4
| Proov rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 100 Marka 1923/1 Kroon 1927 proov | ühepoolne | 25? | 61s1 | B20-SP-U1 | ||
| 100 Marka 1923/1 Kroon 1927 proov | ühepoolne | 25? | 61s2 | B20-SP-U2 | ||
| 5 Krooni 1929 proov | ühepoolne, perforeeritud | 600 | 62s1 | B34-SP-U1 | ||
| 5 Krooni 1929 proov | ühepoolne, perforeeritud | 600 | 62s2 | B34-SP-U2 | ||
| 10 Krooni 1928 proov X | kahepoolne | 1000 | 63s1 | B35-SP | ||
| 10 Krooni 1928 proov proov | ühepoolne | 300? | 63s2 | B35-SP-U1 | ||
| 10 Krooni 1928 proov proov | ühepoolne | 1000? | 63s2 | B35-SP-U2 | ||
| 10 Krooni 1928 proov | ühepoolne, perforeeritud | Inc. Ab. (B35-SP-U1) | 63s3 | B35-SP-U1a | ||
| 10 Krooni 1928 proov | ühepoolne, perforeeritud | Inc. Ab. (B35-SP-U2) | 63s3 | B35-SP-U2a | ||
| 10 Krooni 1937 proov | kahepoolne, perforeeritud | 600 | 67s | B36-SP | ||
| 10 Krooni 1928 - 1940 rahapaber | Identne kõikide 10 Krooni emissioonide paberiga (B-35, B-36, B-37). Säilinud eksemplarid pärinevad 1940. aasta trükist | ? | - | B37-BP | ||
| 10 Krooni 1940 uniface | tagakülg pooltrükk, esikülg sinine | ? | 68pp | B37-PP1 | ||
| 10 Krooni 1940 uniface | tagakülg täistrükk, esikülg sinine | ? | B37-PP2 | |||
| 10 Krooni 1940 uniface | tagakülg täistrükk, esikülg valge | ? | 68p1 | B37-PP3 | ||
| 10 Krooni 1940 proov | kahepoolne | 100 | 68s | B37-SP | ||
| 20 Krooni 1932 proov | ühepoolne, perforeeritud | 500 | 64s1 | B38-SP-U1 | ||
| 20 Krooni 1932 proov | ühepoolne, perforeeritud | 500 | 64s2 | B38-SP-U2 | ||
| 50 Krooni 1929 proov | ühepoolne | ? | 65s1 | B39-SP-U1 | ||
| 50 Krooni 1929 proov | ühepoolne | ? | 65s2 | B39-SP-U2 | ||
| 50 Krooni 1929 proov | ühepoolne, perforeeritud | ? | B39-SP-U1a | |||
| 50 Krooni 1929 proov | ühepoolne, perforeeritud | ? | B39-SP-U2a | |||
| 50 Krooni 1929 | ühepoolne, perforeeritud 2x12 auku, seerianumbrita | ? | B39-P-U1 | |||
| 50 Krooni 1929 | ühepoolne, perforeeritud 2x12 auku, seerianumbrita | ? | B39-P-U2 | |||
| 100 Krooni 1935 proov | ühepoolne, perforeeritud | 500 | 66s1 | B40-SP-U1 | ||
| 100 Krooni 1935 proov | ühepoolne, perforeeritud | 500 | 66s2 | B40-SP-U2 |
Kataloogi tutvustus
Eesti Vabariigi paberrahad 1992–2011
Eesti Vabariigi paberrahad 1992–2011
Eesti krooni tagasituleku eellugu algas veel Nõukogude võimu tingimustes. Kooskõlas Eesti NSV 18. mai 1989. aasta seadusega „Eesti NSV isemajandamise alused” kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta detsembris välja avaliku konkursi paberraha kavandite saamiseks; osaleda võisid kõik soovijad ning tööd tuli esitada Rahandusministeeriumile 15. jaanuariks 1990. Auhinnafond peegeldas aega: esimene preemia oli 1500, teine 1000 ja kolmas 700 rubla. Kohustuslike elementidena nõuti väljaandja nimetust Eesti Pank, kahte seerianumbrit, teksti „Eesti Panga pangatähtede järeletegemine on seadusega karistatav”, aastaarvu 1990 ning panga presidendi ja direktori allkirju; kujutatavad isikud võis iga osaleja Eesti kirjandus-, ühiskonna- ja sporditegelaste hulgast vabalt valida. Esimese auhinna pälvis Vladimir Taiger, teise Ado Tuuga ja kolmanda Rihet-Urmas Ploomipuu. Lõplikud kavandid valmistasid Ploomipuu (1- ja 2-kroonine) ning Taiger (5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500-kroonine); pangatähtedel kujutatud Eesti Panga logo autor on Ado Tuuga ning 2000. aasta 500-kroonise kaaskujundajaks sai Reinhold Gerstetter.
Rahareform toimus 20. juunil 1992 kursiga 1 kroon = 10 rubla, kusjuures sularaha vahetati igale elanike nimekirja kantud isikule 1:10 kursiga vaid kuni 1500 rubla ulatuses (maksimaalselt 150 krooni inimese kohta). Rahvusvahelise usaldusväärsuse ja majandusliku stabiilsuse tagamiseks seoti Eesti kroon kohe valuutakomitee süsteemi alusel Saksa margaga, kindlalt fikseeritud kursiga 1 DEM = 8 EEK. Käibele tulid pangatähed nimiväärtustega 1, 2, 5, 10, 25, 100 ja 500 krooni, osa neist aastaarvuga 1991; 1994. aastal lisandus 50-kroonine. Kupüüride esikülgi ehivad Eesti kultuuriloo suurkujud (Kristjan Raud, Karl Ernst von Baer, Paul Keres, Jakob Hurt, Anton Hansen Tammsaare, Rudolf Tobias, Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobson) ning tagakülgi eestlastele olulised paigad ja sümbolid Toompea linnusest suitsupääsukeseni. 1- ja 2-kroonised trükiti Ameerika Ühendriikides (United States Banknote Corporation), suuremad nominaalid Inglismaal (Thomas De La Rue and Company), uuendatud seeriad Saksamaal (Bundesdruckerei ja Giesecke & Devrient).
Kogujale teeb perioodi eriti huvitavaks kujunduse areng: 100-kroonise kujundus uuendati 1999., 500-kroonise 2000., 25-kroonise 2002. ja 10-kroonise 2006. aastal, kusjuures senised esiküljed muutusid tagakülgedeks ja vastupidi: pangatähe esikülg on alati seerianumbriga külg. 1-kroonine ja 50-kroonine ilmusid vaid ühe väljalaskena, mis muudab need sarja terviklikkuse seisukohalt võtmekupüürideks. Kroonipangatähtede aeg lõppes 1. jaanuaril 2011 euro kasutuselevõtuga, paralleelkäive kestis 15. jaanuarini 2011. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult.
Kroon rahatähed 1992 – 2011
Kroon rahatähed 1992 – 2011 — tutvustus
10 Krooni 2008 on selles nimekirjas ainus rahatäht, mis pole kunagi olnud ametlikus käibes. Tegemist on Eesti Panga poolt Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul välja antud meenerahatähega, mille formaat (160 × 80 mm) erineb kõigist ülejäänud kroonirahatähtedest.
Sarja jooksul muutus kujundus neljal nominaalil: 500-, 100-, 25- ja 10-kroonisel. Koos sellega vahetus ka pangatähe seerianumbri asukoht, number liikus ühelt küljelt teisele. Kuna pangatähe esiküljeks loetakse ametlikult alati seerianumbriga külge, tähendas see sama nominaali eri väljalasete puhul sisuliselt esi- ja tagakülje rollide vahetumist. Visuaalse võrreldavuse ja järjepidevuse huvides on käesolevas kataloogis kõigi sama nominaali väljalasete esikülg ja tagakülg jäetud kujunduslikult samale poolele, sõltumata sellest, kummal küljel seerianumber konkreetsel aastakäigul ametlikult paikneb.
| Rahatäht | Esikülg | Tagakülg | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 Kroon 1992 | 140 × 70 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD Asendusseeria: * | 17 000 000 | 69a | B41 | ||
| 2 Krooni 1992 | 140 × 70 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF Asendusseeria: * | 15 000 000 | 70a | B42 | ||
| 2 Krooni 2006 | 140 × 69 | Seeriatähed: CG, CH Asendusseeria: ZZ | 15 000 000 | 85a | B43 | ||
| 2 Krooni 2007 | 140 × 69 | Seeriatähed: CH, CJ Asendusseeria: ZZ | 15 000 000 | 85b | B44 | ||
| 5 Krooni 1991 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF, AG, AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AP, AQ, AR, AS, AT, AU, AV Asendusseeria: ZZ | 20 000 000 | 71a | B45 | ||
| 5 Krooni 1992 | 140 × 69 | Seeriatähed: AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BL, BM, BN, BP, BQ, BR Asendusseeria: ZZ | 20 000 000 | 71b | B46 | ||
| 5 Krooni 1994 | 140 × 69 | Seeriatähed: BS, BT, BU, BV, BW, BX, BY, BZ, CA, CB, CC, CD, CE, CF, CG, CH, CJ, CK, CL, CM, CN, CP, CQ, CR, CS, CT, CU, CV, CW, CX Asendusseeria: ZZ | 30 000 000 | 76a | B47 | ||
| 10 Krooni 1991 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF, AG, AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AP, AQ, AR, AS, AT, AU, AV Asendusseeria: ZZ | 20 000 000 | 72a | B48 | ||
| 10 Krooni 1992 | 140 × 69 | Seeriatähed: AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF Asendusseeria: ZZ | 10 000 000 | 72b | B49 | ||
| 10 Krooni 1994 | 140 × 69 | Seeriatähed: BG, BH, BJ, BK, BL, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, BU, BV, BW, BX, BY, BZ, CA, CB Asendusseeria: ZZ | 20 000 000 | 77a | B50 | ||
| 10 Krooni 2006 | 140 × 69 | Seeriatähed: CC, CD, CE, CF, CG, CH, CJ, CK, CL, CM, CN, CP, CQ, CR Asendusseeria: ZZ | 13 700 000 | 86a | B51 | ||
| 10 Krooni 2007 | 140 × 69 | Seeriatähed: CR, CS, CT, CU, CV, CW, CX, CY, CZ, DA, DB Asendusseeria: ZZ | 10 300 000 | 86b | B52 | ||
| 10 Krooni 2008 | 160 × 80 | Seerianumber: 9 | 30 000 | 90 | B53 | ||
| 25 Krooni 1991 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF, AG, AH, AJ, AK Asendusseeria: ZZ | 10 000 000 | 73a | B54 | ||
| 25 Krooni 1992 | 140 × 69 | Seeriatähed: AL, AM, AN, AP, AQ, AR, AS, AT, AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BL Asendusseeria: ZZ | 25 000 000 | 73b | B55 | ||
| 25 Krooni 2002 | 140 × 69 | Seeriatähed: BM, BN, BP, BR, BS, BT, BU, BV, BW, BX, BY, BZ, CA, CB, CC, CD, CE, CF, CG, CH, CJ Asendusseeria: ZZ | 21 000 000 | 84 | B56 | ||
| 25 Krooni 2007 | 140 × 69 | Seeriatähed: CK, CL, CM, CN, CP, CQ, CR, CS, CT, CU, CV, CW Asendusseeria: ZZ | 12 225 000 | 87a | B57 | ||
| 50 Krooni 1994 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF, AG, AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AP, AQ Asendusseeria: ZZ | 15 000 000 | 78a | B58 | ||
| 100 Krooni 1991 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC, AD, AE, AF, AG, AH, AJ, AK Asendusseeria: ZZ | 10 000 000 | 74a | B59 | ||
| 100 Krooni 1992 | 140 × 69 | Seeriatähed: AL, AM, AN, AP, AQ Asendusseeria: ZZ | 5 000 000 | 74b | B60 | ||
| 100 Krooni 1994 | 140 × 69 | Seeriatähed: AR, AS, AT, AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BL, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT, BU, BV, BW Asendusseeria: ZZ | 29 250 000 | 79a | B61 | ||
| 100 Krooni 1999 | 140 × 69 | Seeriatähed: BX, BY, BZ, CA, CB, CC, CD, CE, CF, CG, CH, CJ, CK, CL, CM, CN, CP, CQ, CR, CS, CT, CU, CV, CW, CX, CY, CZ, DA, DB, DC Asendusseeria: ZZ | 30 000 000 | 82a | B62 | ||
| 100 Krooni 2007 | 140 × 69 | Seeriatähed: DD, DE, DF, DG, DH, DJ, DK, DL, DM, DN, DP, DQ, DR, DS, DT Asendusseeria: ZZ | 15 000 000 | 88 | B63 | ||
| 500 Krooni 1991 | 140 × 69 | Seeriatähed: AA, AB, AC Asendusseeria: ZZ | 3 000 000 | 75a | B64 | ||
| 500 Krooni 1994 | 140 × 69 | Seeriatähed: AD, AE, AF, AG Asendusseeria: ZZ | 4 000 000 | 80a | B65 | ||
| 500 Krooni 1996 | 140 × 69 | Seeriatähed: AH, AJ, AK, AL, AM, AN, AP, AQ, AR, AS Asendusseeria: ZZ | 10 000 000 | 81a | B66 | ||
| 500 Krooni 2000 | 140 × 69 | Seeriatähed: AT, AU, AV, AW, AX, AY, AZ, BA, BB, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BJ, BK, BL, BM, BN, BP, BQ, BR, BS, BT Asendusseeria: ZZ | 25 000 000 | 83 | B67 | ||
| 500 Krooni 2007 | 140 × 69 | Seeriatähed: BU, BV, BW, BX, BY Asendusseeria: ZZ | 5 000 000 | 89 | B68 |
Kroon 1992 – 2011 Proovid / Specimens
Kroon 1992 – 2011 Proovid / Specimens — tutvustus
Kroonipangatähtede proovid ehk specimens on pangatähtede eriväljalasked, mis valmistati näidisotstarbeks, mitte ringluseks. Näidiseid jagati pankadele, sularahakäitlejatele ja teiste riikide keskpankadele, et uued rahatähed oleksid äratuntavad ja võltsingud tuvastatavad. Eesti kroonide puhul võeti proovid tavatoodangu hulgast ning varustati nullidest koosneva seerianumbri ja punase ületrükiga. Trükikojad valmistasid Eesti Pangale proove tellimuste kaupa mõnesaja eksemplari ulatuses ning osa näidiseid oli trükikodadel õigus jätta oma arhiivi, mistõttu liigub kogujaturul nii Eesti Panga kaudu levinud kui ka trükikodade päritolu materjali.
Proovide vormistus muutus ajas ja see annab kogujale hea dateerimisvõimaluse. Varasematel Eesti Pangale tarnitud proovidel oma numeratsiooni ei olnud, kuid kuna osa pankadele välja antud näidiseid läks aja jooksul kaduma, hakkas Eesti Pank alates umbes 1994. aastast väljastatud proove ise musta templinumbriga nummerdama ning hilisematel proovidel oli juba oma seerianumber. Omaette rühma moodustavad 1999. aasta 100-krooniste proovid, mida müüdi voldikutes ka otse kogujatele, mistõttu on nende kättesaadavus teistest parem. Kuna kroonipangatähti trükkisid eri aegadel eri trükikojad Ameerika Ühendriikides, Inglismaal ja Saksamaal, erinevad ka näidiste vormistusviisid. Kogujale on proovid atraktiivsed kahel põhjusel. Esiteks on nende tiraažid tavakupüüridega võrreldes tühised ja teiseks esindavad need pangatähte ideaalses, ringlusest puutumata seisukorras. Kataloog esitab teadaolevad proovide nominaalide ja aastakäikude kaupa koos vormistuse kirjeldusega.
| Proovirahad | Esikülg | Tagakülg | Märkused | Tiraaž | Pick# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 Kroon 1992 | 300? | 69s | B41-SP | |||
| 1 Kroon 1992 rahapaber | ? | - | B41-BP | |||
| 2 Krooni 1992 | 300? | 70s | B42-SP | |||
| 2 Krooni 1992 rahapaber | ? | - | B42-BP | |||
| 2 Krooni 2006 | 700? | 85as | B43-SP | |||
| 2 Krooni 2007 | 700? | 85bs | B44-SP | |||
| 5 Krooni 1991 | 300? | 71as | B45-SP1 | |||
| 5 Krooni 1991 DeLaRue | 200? | 71as | B45-SP2 | |||
| 5 Krooni 1992 | 300? | 71bs | B46-SP1 | |||
| 5 Krooni 1992 DeLaRue | 200? | 71bs | B46-SP2 | |||
| 5 Krooni 1994 | 500? | 76s | B47-SP1 | |||
| 5 Krooni 1994 DeLaRue | 200? | 76s | B47-SP2 | |||
| 10 Krooni 1991 | 300? | 72as | B48-SP1 | |||
| 10 Krooni 1991 DeLaRue | 200? | 72as | B48-SP2 | |||
| 10 Krooni 1992 | 300? | 72bs | B49-SP1 | |||
| 10 Krooni 1992 DeLaRue | 200? | 72bs | B49-SP2 | |||
| 10 Krooni 1994 | 500? | 77s | B50-SP1 | |||
| 10 Krooni 1994 DeLaRue | 200? | 77s | B50-SP2 | |||
| 10 Krooni 2006 | 500? | 86as | B51-SP1 | |||
| 10 Krooni 2006 DeLaRue | 200? | 86as | B51-SP2 | |||
| 10 Krooni 2007 | 500? | 86bs | B52-SP1 | |||
| 10 Krooni 2007 DeLaRue | 200? | 86bs | B52-SP2 | |||
| 10 Krooni 2008 DeLaRue | 200? | 90s | B53-SP | |||
| 25 Krooni 1991 | 300? | 73as | B54-SP1 | |||
| 25 Krooni 1991 DeLaRue | 200? | 73as | B54-SP2 | |||
| 25 Krooni 1992 | 300? | 73bs | B55-SP1 | |||
| 25 Krooni 1992 DeLaRue | 200? | 73bs | B55-SP2 | |||
| 25 Krooni 2002 | 700? | 84s | B56-SP | |||
| 25 Krooni 2007 | 700? | 87s | B57-SP | |||
| 50 Krooni 1994 | 300? | 78s | B58-SP1 | |||
| 50 Krooni 1994 DeLaRue | 200? | 78s | B58-SP2 | |||
| 100 Krooni 1991 | 300? | 74as | B59-SP1 | |||
| 100 Krooni 1991 DeLaRue | 200? | 74as | B59-SP2 | |||
| 100 Krooni 1992 | 300? | 74bs | B60-SP1 | |||
| 100 Krooni 1992 DeLaRue | 200? | 74bs | B60-SP2 | |||
| 100 Krooni 1994 | 300? | 79as | B61-SP1 | |||
| 100 Krooni 1994 DeLaRue | 200? | 79as | B61-SP2 | |||
| 100 Krooni 1999 | 3700? | 82s | B62-SP | |||
| 100 Krooni 2007 | 700? | 88s | B63-SP | |||
| 500 Krooni 1991 | 300? | 75as | B64-SP1 | |||
| 500 Krooni 1991 DeLaRue | 200? | 75as | B64-SP2 | |||
| 500 Krooni 1994 | 500? | 80as | B65-SP1 | |||
| 500 Krooni 1994 DeLaRue | 200? | 80as | B65-SP2 | |||
| 500 Krooni 1996 | 500? | 81as | B66-SP1 | |||
| 500 Krooni 1996 DeLaRue | 200? | 81as | B66-SP2 | |||
| 500 Krooni 2000 | 700? | 83s | B67-SP | |||
| 500 Krooni 2007 | 700? | 89s | B68-SP |
Kataloogi tutvustus
Eesti Vabariigi väärtpaberid 1918–1940
Eesti Vabariigi väärtpaberid 1918–1940
Kataloog on jaotatud viite põhigruppi vastavalt dokumentide liigile ja emitendile. Vabariigi väärtpaberite alla kuuluvad riigi enda emiteeritud võlakohustused, kassavekslid, välislaenud ja võlakirjad. Pankade väärtpaberid jagunevad riiklike ja eraõiguslike pankade emissioonideks ning krediidiühistute osas on esindatud kaks olulisemat hüpoteegikrediidi asutust. Neile lisanduvad ettevõtete aktsiad ja osatähed. Eraldi grupina käsitletakse veksli tempelpabereid, riikliku tempelmaksu tasumiseks kasutatud dokumente, mis erinevad oma olemuselt eelnimetatud väärtpaberitest. Iga alamkategooria põhjalik tutvustus asub vastava teema juures.
Vabariigi väärtpaberid
Eesti Vabariigi 5% võlakohustused
Eesti Vabariigi 5% võlakohustused — tutvustus
Eesti Vabariigi esimene väärtpaber sündis sõja ja rahapuuduse sunnil. Maanõukogu (Maapäev) otsustas 23. novembril 1918 rahaministri ettepanekul emiteerida 30 miljoni marga väärtuses Eesti Vabariigi 5% lühiajalisi võlakohustusi, et katta riigi kulutusi siselaenuga. Emissioon jagati kolmele lunastustähtpäevale, milleks olid 1. mai, 1. juuni ja 1. juuli 1919, ning laenusumma jaotati Ajutise Valitsuse määrusega maakondade ja linnade vahel nende jõukust ja sõjakannatusi arvestades. Tallinna linna osaks sai 5, Tartu maakonna koos linnaga 5,5 ja Viljandi maakonna koos linnaga 5 miljonit marka. Saaremaa jäi erakordselt pika Saksa okupatsiooni tõttu esialgu levitamisplaanist välja. Rahaministri detsembris 1918 avaldatud juhatuskiri lisas algsetele kupüüridele 50- ja 100-margased, nii et lõplik nominaalirida ulatus 50 margast 10 000 margani, ning lubas laenusummasid tasuda kõigis Eestis käibel olnud rahamärkides kindlaks määratud kursside alusel.
Laenu levitamiseks käivitati üle maa energiline selgitustöö, mida vedasid nii ajakirjandus kui ka maakondadesse lähetatud valitsuse emissaarid. Rahvas, kes mäletas tsaariaegsete laenudega kaotatud summasid ja nägi vaenlase pealetungi, riigilaenu siiski ei usaldanud. 27. detsembriks 1918 oli laekunud vaid 3 kuni 4 miljonit ja 16. jaanuariks 1919 8,9 miljonit marka ehk 30% kavandatust. Olukorrale leiti radikaalne lahendus. Ajutise Valitsuse 16. jaanuari 1919. aasta seadusega muudeti siselaen sundlaenuks ning võlakohustused kupüürides 50 kuni 1000 marka kuulutati seaduslikeks maksevahenditeks. Nii sai võlapaberist raha ja sellisena on need esindatud ka kataloogi paberrahade osas.
Väärtpaberi vaatenurgast on eriti tähelepanuväärsed suured nominaalid. 5000- ja 10 000-margased võlakohustused olid tolle aja oludes liiga suured kupüürid, rahana käibele need ei jõudnud ja neid tuntakse tänini ainult proovidena. Võlakohustuste kujundajaks peetakse Eduard Polandit, kuigi autorina on pakutud ka Eduard Wiiraltit. Trükitud on need Helsingis Lilius & Herzbergi trükikojas, vesimärgita, ning kataloogides toodud kuupäevad on lunastustähtajad. Enamik võlakohustusi lunastati 1920. aastate alguses. Käibelt kõrvaldamine toimus valitsuse 12. augusti 1921. aasta seaduse ja rahaministri sundmääruse alusel ning raamatupidamislikult kadus jääk riigi sisevõlgade nimistust 1. jaanuariks 1925.
Kogujale pakub see emissioon klassikalise määramisprobleemi. Millised eksemplarid on lunastatud ja millised mitte? Võlakohustused esinevad neljal kujul. Need on puhtad, kahe auguga perforeeritud, templiga ning ületrükiga „Proov" (esineb ka kirjapilt „Proow") eksemplarid. Perforeeritud eksemplarid on kindlalt kustutatud raha ja puhtad kindlalt kustutamata. Templiga eksemplaride liigitamine on keerulisem, sest sama tempel võis paberile sattuda kahel eri hetkel, kas raha ringlusse laskmisel või selle tagasilunastamisel. Ületrüki „Proov" tõlgendamisel tasub teada, et tagasikorjatud rahadest hävitati põhiosa, kuid väike osa pandi arhiivi ja muuseumide tarbeks kõrvale ning osa neist anti hiljem välja proovidena. On võimalik, et proovideks valiti just tühistamata eksemplarid, mistõttu võib ületrükk „Proov" tähistada nii kustutatud raha kui ka ehtsat arhiivist pärit näidist. Teada on, et kui 1960. aastatel likvideeriti Eesti Panga arhiivi, ei hävitatud kõiki dokumente ning lunastatud võlakohustusi jõudis vähemalt osaliselt erakätesse. See seletab, miks kustutatud materjali liigub turul märgatavalt rohkem kui puhast.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall. (kasutati ka ajutise maksevahendina, vt paberrahad) | 4000 | I-1 | S1 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, kahepoolne, hall | 2000 | I-1 | S1a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 6000 | I-3 | S1b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, kahepoolne, pruun | 574 998 | I-2 | S1c | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 10 000 | I-4 | S1d | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, kahepoolne, roheline | 36 000 | I-4 | S1e | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.11.1919, hall | 10 000 | I-5 | S1f | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.12.1919, hall | 20 000 | I-6 | S1g | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, hall | 149 999 | I-7 | S2 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 50 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, pruun | 199 998 | I-8 | S2a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall | 3000 | I-9 | S3 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, kahepoolne, hall | 5000 | I-9 | S3a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 4000 | I-10 | S3b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, kahepoolne, pruun | 435 000 | I-10 | S3c | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 3000 | I-11 | S3d | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, kahepoolne, roheline | 38 000 | I-11 | S3e | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.11.1919, pruun | 21 000 | I-12 | S3f | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.12.1919, pruun | 25 000 | I-13 | S3g | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, pruun | 200 000 | I-14 | S4 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, hall | 40 000 | I-15 | S4a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 100 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.05.1920, hall | 100 000 | I-16 | S4b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall (vt ka paberrahad) | 5000 | I-17 | S5 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, kahepoolne, hall | 2000 | I-17 | S5a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 7500 | I-19 | S5b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, kahepoolne, pruun | 1200 | - | S5c | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 17 500 | - | S5d | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, kahepoolne, roheline | 15 500 | I-21 | S5e | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.11.1919, oranž | 7500 | I-22 | S5f | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.12.1919, oranž | 5000 | I-23 | S5g | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, oranž | 10 000 | I-24 | S6 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.05.1920, hall | 70 000 | I-25 | S6a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 200 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.05.1920, oranž | 30 000 | - | S6b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall | 2000 | I-27 | S7 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, kahepoolne, hall | 700 | I-26 | S7a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 3000 | I-28 | S7b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, kahepoolne, pruun | 400 | - | S7c | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 7000 | I-30 | S7d | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, kahepoolne, roheline | 5000 | I-29 | S7e | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.11.1919, roheline | 2000 | I-31 | S7f | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1919 | 209 × 135 | 01.12.1919, roheline | 1000 | I-32 | S7g | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, roheline | 3000 | I-33 | S8 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 500 Marka | 1920 | 209 × 135 | 01.01.1920, hall | 100 000 | I-34 | S8a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 1000 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria A, 01.05.1919, hall | 4000 | I-35 | S9 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 1000 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 3500 | I-36 | S9a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 1000 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria B, 01.06.1919, kahepoolne, pruun | 100 | I-36 | S9b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 1000 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 1500 | I-37 | S9c | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 1000 Marka | 1919 | 209 × 135 | Seeria D, 01.07.1919, kahepoolne, roheline | 500 | - | S9d | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 5000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall | 600 | I-39 | S10 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 5000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 500 | I-40 | S10a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 5000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 100 | I-41 | S10b | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 10 000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria A, 01.05.1919, ühepoolne, hall | 50 | I-42 | S11 | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 10 000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria B, 01.06.1919, ühepoolne, pruun | 30 | I-43 | S11a | |
| Eesti Wabariigi 5% wõlakohustus | 10 000 Marka | 1919 | 210 × 195 | Seeria D, 01.07.1919, ühepoolne, roheline | 30 | I-44 | S11b | |
| Saaremaa maakonna walitsuse lühikeseajaline 5% wõlakohustus | 25 Marka | 1919 | 110 × 175 | Kohalik emissioon, beež | ? | I-50 | S12 |
Eesti Vabariigi kassavekslid
Eesti Vabariigi kassavekslid — tutvustus
Kassavekslid on Eesti varase rahanduse kummalisemaid nähtusi, sest tegemist on väärtpaberiga, mis toimis rahana, ilma et teda kunagi ühegi ametliku otsusega rahaks oleks kuulutatud. Õigusliku aluse andis Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1920. aasta otsus, mis andis rahaministrile õiguse Riigikassa vahendite täiendamiseks välja anda lühiajalisi kassaveksleid. Sisuliselt oli tegemist siselaenuga ning mõnede andmete kohaselt tingis vajaduse otsene sund maksta Vabadussõjast naasvatele sõduritele palka. Säilinud eksemplaride põhjal jagunevad kassavekslid nimiväärtustesse 1000, 5000, 10 000, 25 000 ja 100 000 marka. Kogu emissiooni mahuks on antud 250 miljonit marka.
Rahakäibesse jõudsid vekslid kahel teel ja mõlemad väärivad tähelepanu. Esiteks sundis riik ise. Riigikassa sularahavarude tühjenedes kohustati rentereid 1920. aasta 11. aprilli ringkirjaga tasuma väljaminevaid summasid kassavekslites, ning kui saaja neid vastu ei võtnud, jäi makse lihtsalt ootele. Teiseks võttis rahvas vekslid omal algatusel omaks. Kuna suuri kupüüre nappis, osutusid need mugavaks viisiks kanda korraga suuri summasid ühest paigast teise, ja nii jäid vekslid ringlusse ka pärast tähtaegade möödumist. Kuna kassaveksleid ei olnud kunagi ametlikult maksevahendiks kuulutatud, puudus ka seaduslik alus nende käibelt kõrvaldamiseks, ning enamiku vahetamisega seadusliku raha vastu saadi hakkama alles 1925. aastaks. Tähelepanuväärne on, et Riigikassa ise luges kassaveksleid rahaks, sest tema 19. augusti 1924. aasta kirjas sisaldab Eesti rahamärkide loend kõiki vekslite nimiväärtusi. Lunastamata oli 1. jaanuari 1925 seisuga veel 520 000 marka ning lõplikult jäi lunastamata 392 000 marka.
Trükitehniliselt on kassavekslid omanäolised. Need trükiti ainult ühele küljele Räpinas toodetud paberile riigi väärtmärkide valmistamise osakonnas Toompeal ja paberil on vesimärk EVR. Kujundaja kohta andmed puuduvad. Tavapärane kassaveksel on ligikaudu 236 millimeetrit pikk ja 119 millimeetrit kõrge, kuid algselt olid vekslid kontsuga ja sellisel kujul ulatus pikkus umbes 336 millimeetrini. Konts tähendab seega ligikaudu sada millimeetrit lisapikkust ja kontsuga eksemplar on juba esimesel pilgul äratuntavalt teistsuguse formaadiga. Proovieksemplare on säilinud mõlemas vormis, kontsuga ja ilma.
Kogujale on kõige keerulisem küsimus lunastatud eksemplaride ja ehtsate näidiste eristamine. Lunastatud vekslid augustati ning valdav osa neist hävitati hiljem põletamise teel. Väike kogus hoiti siiski alles arhiivi ja muuseumide jaoks ning osa sellest anti hiljem edasi näidistena. Nendele näidistele löödi arvatavasti ületrükk PROOV, ja seda mõlemale küljele. Eraldi rühma moodustavad etalonproovid, mis on kontsuga ja millel on ületrükk üksnes esiküljel. Ületrüki paigutus koos kontsu olemasoluga annab seega otsese määramisvõtme. Sellest järeldub ka, et ületrükk PROOV ei pruugi alati tähendada ehtsat näidist, vaid võib olla lihtsalt makuleerimise viis, ning osa veksleid kustutati arvatavasti üksnes augustades. Kustutamata kassavekslid kuuluvad Eesti bonistika suurimate harulduste hulka, sest seni on teada vaid kolm eksemplari, millest kaks asuvad erakogudes ja üks Eesti Ajaloomuuseumis.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 1000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria A, 4.5%, 01.07.1920, lilla (kasutati ka paberrahana, vt paberrahad) | 10 000 | I-51 | S13 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 1000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria B, 5%, 01.09.1920, lilla | 10 000 | I-52 | S13a | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 1000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria D, 5.5%, 01.12.1920, lilla | 20 000 | I-53 | S13b | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 1000 Marka | 1921 | 236 × 119 | Seeria E, 6%, 01.02.1921, lilla | 10 000 | I-54 | S14 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 5000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria A, 4.5%, 01.07.1920, sinakas hall | 2000 | I-55 | S15 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 5000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria B, 5%, 01.09.1920, sinakas hall | 2000 | I-56 | S15a | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 5000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria D, 5.5%, 01.12.1920, sinakas hall | 4000 | I-57 | S15b | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 5000 Marka | 1921 | 236 × 119 | Seeria E, 6%, 01.02.1921, sinakas hall | 2000 | I-58 | S16 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 10 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria A, 4.5%, 01.07.1920, sinine | 1000 | I-59 | S17 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 10 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria B, 5%, 01.09.1920, sinine | 1000 | I-60 | S17a | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 10 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria D, 5.5%, 01.12.1920, sinine | 2000 | I-61 | S17b | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 10 000 Marka | 1921 | 236 × 119 | Seeria E, 6%, 01.02.1921, sinine | 1000 | I-62 | S18 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 25 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria A, 4.5%, 01.07.1920, liharoosa | 400 | I-63 | S19 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 25 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria B, 5%, 01.09.1920, liharoosa | 400 | I-64 | S19a | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 25 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria D, 5.5%, 01.12.1920, liharoosa | 800 | I-65 | S19b | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 25 000 Marka | 1921 | 236 × 119 | Seeria E, 6%, 01.02.1921, lilla | 400 | I-66 | S20 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 100 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria A, 4.5%, 01.07.1920, sidruni kollane | 100 | I-67 | S21 | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 100 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria B, 5%, 01.09.1920, sidruni kollane | 100 | I-68 | S21a | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 100 000 Marka | 1920 | 236 × 119 | Seeria D, 5.5%, 01.12.1920, sidruni kollane | 200 | I-69 | S21b | |
| Eesti Vabariigi kassaveksel | 100 000 Marka | 1921 | 236 × 119 | Seeria E, 6%, 01.02.1921, sidruni kollane | 100 | I-70 | S22 |
Riiklikud erivõlakirjad ja välislaenud
Riiklikud erivõlakirjad ja välislaenud — tutvustus
Selle rühma alla koonduvad Eesti Vabariigi rahvusvahelised laenud ja eriotstarbelised võlakirjad — sealhulgas 1926. aasta riigikassa pearaha-väljamakse võlakiri ning 1927. aasta rahvusvaheline kuldlaen (3–5,5% USD/GBP-nomineeritud võlakirjad).
Need väärtpaberid olid sageli trükitud välismaal (London, New York) ja kõrgema graveerimiskvaliteediga kui sisemised väärtpaberid.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Rahandusministeeriumi riigikassa peavalitsus, Eesti Vabariigi 1920. a. võidulaen | 100 Marka | 1920 | 180 × 273 | sinine/pruun | 1 000 000 | I-71 | S23 | |
| Republic of Estonia, 62-year 3–3.5% gold bond | 69 000 USD | 1922 | 255 × 205 | 15.12.1922, oranz/valge | I-72 | S24 | ||
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond to bearer | 100 GBP | 1927 | 300 × 450 | Seeria A, sinine | 3500 | I-73 | S25 | |
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond to bearer | 100 GBP | 1927 | 300 × 450 | Seeria X, oranz | 2000 | I-74 | S25a | |
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond to bearer | 500 GBP | 1927 | 300 × 450 | Seeria B, roheline | 100 | I-75 | S26 | |
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond to bearer | 1000 GBP | 1927 | 300 × 450 | Seeria C, lilla | 100 | I-76 | S27 | |
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond | 100 USD | 1927 | 300 × 420 | I-77 | S28 | |||
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond | 500 USD | 1927 | 300 × 420 | sinine | I-78 | S29 | ||
| Republic of Estonia, banking and currency reform 7% loan, bond | 1000 USD | 1927 | 300 × 420 | oranz | I-79 | S30 |
Riigikassa pantkiri
Riigikassa pantkiri — tutvustus
Riigikassa pantkiri kuulub Eesti Vabariigi väärtpaberite kõige napimalt dokumenteeritud liikide hulka. Riigikassa (kuni 1. oktoobrini 1922 Riigikassa Peavalitsus) oli asutus, kelle kaudu käis riigi lühiajaline finantseerimine kogu 1920. aastatel. Tema nimel emiteeriti kassatähti, kassaveksleid ja vahetustähti ning tema maakondlikud osakonnad, rentereid, teenindasid riigi väärtpaberioperatsioone üle maa. 1930. aastal, Rahaministeeriumi liitmisel Majandusministeeriumiga, nimetati Riigikassa ümber Majandusministeeriumi Rahandusosakonnaks, mille allüksusena tegeles laenuküsimustega Laenude Büroo.
Pantkiri kui väärtpaberitüüp tähendab tagatud võlakohustust ehk dokumenti, mille alusel väljaandja kohustub tasuma määratud summa ja intressi ning mille tagatiseks on panditud konkreetne vara või tulud. Riigi puhul kasutati sarnast konstruktsiooni näiteks 1927. aasta välislaenu juures, kus tagatiseks panditi aktsiisitulud. Riigikassa nimel välja antud pantkirjade kohta on avalikes allikates ja erialakirjanduses andmeid äärmiselt vähe ning neid ei käsitle süstemaatiliselt ei Eesti Panga muuseumi materjalid ega seni ilmunud kataloogikirjandus. Säilinud eksemplarid on seetõttu ennekõike arhiiviuurimuse objektid, mille täpsem dateerimine, emissioonimahud ja õiguslik alus vajavad kontrolli Rahvusarhiivi fondide, eelkõige Riigikassa ja Majandusministeeriumi materjalide põhjal. Kogumise seisukohalt tähendab see haruldast olukorda, kus iga turule ilmuv dokument võib täiendada teadmisi kogu väärtpaberiliigi kohta. Kataloog esitab siin teadaolevad eksemplarid reservatsiooniga, et liigi terviklik pilt on alles kujunemas.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Vabariik, Riigikassa, pantkiri | 50 Krooni | 1929 | 280 × 365 | Seeria A, punane | I-80 | S31 | ||
| Eesti Vabariik, Riigikassa, pantkiri | 100 Krooni | 1929 | 280 × 365 | Seeria B, sinine | I-81 | S32 | ||
| Eesti Vabariik, Riigikassa, pantkiri | 500 Krooni | 1929 | 280 × 365 | Seeria C, roheline | I-82 | S33 |
Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi Rahandusosakonna 5% Võlakiri
Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi Rahandusosakonna 5% Võlakiri — tutvustus
Majandusministeeriumi Rahandusosakond sündis riigiaparaadi ümberkorraldusest. Rahaministeerium liideti Majandusministeeriumiga ning 1930. aastal nimetati senine Riigikassa ümber Majandusministeeriumi Rahandusosakonnaks. 1931. aastal loodi osakonna koosseisus Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. Pärast 1928. aasta rahareformi kuulus Rahandusosakonnale vahetusraha väljaandmise õigus, mistõttu kõik 1930. aastate Eesti mündid lasti käibele just tema korraldustega, ning Laenude Büroo kaudu käis riigi laenuasjade igapäevane haldus.
Rahandusosakonna nimel emiteeritud 5% võlakiri esindab seega 1930. aastate riigi siselaenupoliitikat ehk fikseeritud viieprotsendilise intressiga võlakohustust, mille väljaandjaks oli riik oma keskse finantsasutuse kaudu. Ajastu kontekst soosis selliseid instrumente, sest pärast 1933. aasta krooni devalveerimist elavnenud majandus vajas riigipoolset finantseerimist ning kroonivääringus võlakirjad pakkusid hoiustajatele pangahoiuse alternatiivi. Erinevalt 1919. aasta võlakohustustest, mis sattusid rahakäibesse, jäid 1930. aastate riigi võlakirjad puhtakujulisteks väärtpaberiteks.
Sarnaselt Riigikassa pantkirjaga on ka selle võlakirjaliigi dokumentatsioon avalikes allikates lünklik. Emissioonimahud, täpsed väljalasketingimused ja lunastuskäik vajavad täpsustamist Riigi Teataja aastakäikude ja Rahvusarhiivi materjalide põhjal. Kindel on liigi lõpp-punkt. Väärtpaberite käibe lõpetamise seadus (18. juulist 1940) lõpetas kõik tehingud ja intressimaksed ning võlakirjad tuli anda hoiule Eesti Panka. Säilinud eksemplarid on seega haruldased kahekordselt, nii piiratud emissiooni kui ka 1940. aasta sundhoiustamise tõttu, ja iga teadaolev dokument väärib kataloogis fikseerimist koos kõigi templite, allkirjade ja kupongide seisuga.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Tiraaž | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 500 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 1. seeria, 10 kupongi, roosa | I-83 | S34 | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 500 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 2. seeria, 12 kupongi, roosa | I-84 | S34a | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 500 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 3. seeria, 14 kupongi, roosa | I-85 | S34b | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 500 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 4. seeria, 16 kupongi, roosa | I-86 | S34c | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 1000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 1. seeria, 10 kupongi, roheline | I-87 | S35 | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 1000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 2. seeria, 12 kupongi, roheline | I-88 | S35a | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 1000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 3. seeria, 14 kupongi, roheline | I-89 | S35b | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 1000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 4. seeria, 16 kupongi, roheline | I-90 | S35c | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 10 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 1. seeria, 10 kupongi, kollane | I-91 | S36 | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 10 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 2. seeria, 12 kupongi, kollane | I-92 | S36a | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 10 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 3. seeria, 14 kupongi, kollane | I-93 | S36b | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 10 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 4. seeria, 16 kupongi, kollane | I-94 | S36c | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 50 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 1. seeria, 10 kupongi, sinine | I-95 | S37 | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 50 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 2. seeria, 12 kupongi, sinine | I-96 | S37a | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 50 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 3. seeria, 14 kupongi, sinine | I-97 | S37b | ||
| Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi rahandusosakonna 5% võlakiri | 50 000 Krooni | 1939 | 230 × 305 | 4. seeria, 16 kupongi, sinine | I-98 | S37c |
Pankade väärtpaberid
Riiklikud pangad
Riiklikud pangad — tutvustus
Riigi osalusega pangandus kujunes Eestis kolmel sambal. Eesti Pank, asutatud 24. veebruaril 1919 Riigikassast eraldatud 10 miljoni margase põhikapitaliga, oli formaalselt aktsiapank, kuid riik määras presidendi ja pooled direktorid ning 1928. aasta reformist sai temast puhas emissioonikeskpank. Pikalaenu Pank loodi rahareformi käigus Rahvasteliidu laenust saadud 0,35 miljoni naelaga, et vabastada Eesti Pank mittelikviidseks muutunud pikaajalistest laenudest. Sisuliselt oli tegemist Eesti esimese nn halva panga lahendusega.
Väärtpaberikoguja jaoks on kolmest kõige viljakam Eesti Maapank, mis töötas Riigikogu 12. märtsi 1926. aasta seaduse alusel riigipangana, ülesandega anda põllumajandusele kinnisvara tagatisel pikaajalist laenu. Panga põhikapital oli 1 miljon krooni (allikates esineb ka 2 miljonit krooni) ning laenuressursi hankimiseks oli tal õigus emiteerida pantkirju. Just need pantkirjaseeriad moodustavad tänase kogumismaterjali selgroo. I seeria (2 miljonit krooni, intress 6%, kurss 95) lasti liikvele valitsuse 9. juuli 1926. aasta määrusega. Nõudlus ületas pakkumise kiiresti, sest 1. septembriks 1927 oli pangale esitatud 3247 laenuavaldust kogusummas 3,1 miljonit krooni. Panga juhatus esitas 1927. aasta augustis nõukogule II, III ja IV seeria väljalaskekava kogusummas 9 miljonit krooni ning nõukogu määras II ja III seeria intressiks 6% ja IV, maaparanduslaenudeks mõeldud seeria intressiks 4% kursiga 100. V seeria kava kinnitati 20. aprillil 1928. Kriisiaastate järel leidis erakätesse teed 1931. aasta VI seeria (intress 8%, kestus 19,5 aastat) 748 000 krooni ulatuses ning 1935. aasta lõpul lasti välja VIII ja IX seeria 4,5-protsendilised pantkirjad, millega lõppes kuueprotsendiliste laenude ajastu.
Kõigi riiklike pankade väärtpaberid, pantkirjad, kupongid ja nendega seotud dokumendid kaotasid tähenduse 1940. aasta suvel, mil pangad natsionaliseeriti ja väärtpaberid kuulusid hoiuleandmisele. Säilinud pantkirjad, eriti koos kupongipoognaga, on Eesti riikliku krediidiajaloo esinduslikumad tunnistajad.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Pank, üks aktsia | 50 Krooni | 1929 | 220 × 300 | punane | III-41 | S38 | |
| Eesti Pank, kümme aktsiat | 500 Krooni | 1929 | 220 × 300 | sinine | III-42 | S39 | |
| Eesti Pank, viiskümmend aktsiat | 2500 Krooni | 1929 | 220 × 300 | pruun | III-43 | S40 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 100 Krooni | 1926 | 200 × 300 | 1 seeria | III-47 | S41 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 250 Krooni | 1926 | 200 × 300 | 1 seeria | III-48 | S42 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 100 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 2 seeria | III-49 | S43 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 250 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 2 seeria | III-50 | S44 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 500 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 2 seeria | III-51 | S45 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 100 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 3 seeria | III-52 | S43a | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 250 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 3 seeria | III-53 | S44a | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 500 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 3 seeria | III-54 | S45a | |
| Eesti Maapank, 4% pantkiri | 100 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 4 seeria | III-55 | S43b | |
| Eesti Maapank, 4% pantkiri | 250 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 4 seeria | III-56 | S44b | |
| Eesti Maapank, 4% pantkiri | 500 Krooni | 1927 | 200 × 300 | 4 seeria | III-57 | S45b | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 100 Krooni | 1928 | 200 × 300 | 5 seeria | III-58 | S46 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 250 Krooni | 1928 | 200 × 300 | 5 seeria | III-59 | S47 | |
| Eesti Maapank, 6% pantkiri | 500 Krooni | 1928 | 220 × 300 | 5 seeria | III-60 | S48 | |
| Eesti Maapank, 8% pantkiri | 50 Krooni | 1932 | 220 × 300 | 6 seeria | III-61 | S49 | |
| Eesti Maapank, 8% pantkiri | 100 Krooni | 1932 | 220 × 300 | 6 seeria | III-62 | S50 | |
| Eesti Maapank, 8% pantkiri | 250 Krooni | 1932 | 200 × 300 | 6 seeria | III-63 | S51 | |
| Eesti Maapank, 8% pantkiri | 500 Krooni | 1932 | 200 × 300 | 6 seeria | III-64 | S52 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 50 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-65 | S53 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 100 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-66 | S54 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 250 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-67 | S55 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 500 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-68 | S56 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 1000 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-69 | S57 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 2500 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-70 | S58 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 5000 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-71 | S59 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 10 000 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 7 seeria | III-72 | S60 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 50 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 7 seeria | III-73 | S61 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 100 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-74 | S62 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 250 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-75 | S63 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 500 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-76 | S64 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 1000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-77 | S65 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 2500 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-78 | S66 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 5000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-79 | S67 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 10 000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 8 seeria | III-80 | S68 | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 50 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-81 | S61a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 100 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-82 | S62a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 250 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-83 | S63a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 500 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-84 | S64a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 1000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-85 | S65a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 2500 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-86 | S66a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 5000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-87 | S67a | |
| Eesti Maapank, 4.5% pantkiri | 10 000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 9 seeria | III-88 | S68a | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 25 Krooni | 1933 | 200 × 300 | 1 seeria | III-89 | S69 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 50 Krooni | 1933 | 200 × 300 | 1 seeria | III-90 | S70 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 100 Krooni | 1933 | 200 × 300 | 1 seeria | III-91 | S71 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 250 Krooni | 1933 | 200 × 300 | 1 seeria | III-92 | S72 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 500 Krooni | 1933 | 200 × 300 | 1 seeria | III-93 | S73 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 25 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 2 seeria | III-94 | S74 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 50 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 2 seeria | III-95 | S75 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 100 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 2 seeria | III-96 | S76 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 250 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 2 seeria | III-97 | S77 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 500 Krooni | 1935 | 200 × 300 | 2 seeria | III-98 | S78 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 500 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 3 seeria | III-99 | S79 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 1000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 3 seeria | III-100 | S80 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 10 000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 3 seeria | III-101 | S81 | |
| Eesti Maapank, asunduskapitali 4%-line võlakiri | 25 000 Krooni | 1936 | 200 × 300 | 3 seeria | III-102 | S82 |
Eraõiguslikud pangad
Eraõiguslikud pangad — tutvustus
Eesti erapanganduse lähtekoht 1918. aastal oli keeruline. Enne iseseisvumist domineerisid siinsel pangaturul Vene suurpankade filiaalid ja saksa äriringkondi teenindanud pangakontorid, kuid revolutsioon Venemaal ja Vabadussõda muutsid pildi põhjalikult. Vene pankade filiaalid sulgesid uksed ja nende kliendid kandsid suuri kahjusid, tugevamad vastastikused krediidiühisused aga muutusid kasumajanduslikeks aktsiapankadeks. Nii sai 1906. aastal asutatud Tallinna Vastastikusest Krediit-Ühisusest, mis oli finantseerinud muu hulgas Estonia teatrimaja ehitust, 1919/1920 aastavahetusel aktsiaselts Krediit Pank põhikapitaliga 5 miljonit marka. Krediit Pangast kujunes suurima põhikapitaliga eesti pank, millel oli 1931. aastal 14 osakonda üle Eesti.
Noore vabariigi pangandus elas läbi ka valusaid krahhe. Harju Pank, Kommerts Pank ja Diskonto Pank jäid juhtimisvigade tõttu maksujõuetuks. Vastuseks võttis Riigikogu 23. märtsil 1932 vastu uue krediidiasutuste seaduse, mis allutas pangad alalisele riiklikule kontrollile, keelustas erapankuri tegevuse ja lubas kasumajanduslikku panka pidada üksnes aktsiaseltsina, mille põhikapital pidi olema vähemalt 400 000 krooni Tallinnas, 100 000 krooni Narvas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Valgas või Viljandis ning 50 000 krooni mujal.
1930. aastatel tegutses Eestis tosin kasumajanduslikku panka, teiste seas Krediitpank, G. Scheel & Co, Tartu Pank, Eesti Laenu Pank, Sakala Pank, Kauba Pank, Pärnu Krediitpank, Viru Pank ja Võru Pank, lisaks pangakontor Rosen & Co ning Tallinna ja Tartu linnapangad. Ühistegevuslike pankade arv ületas kahtsada. Kõik erapangad natsionaliseeriti 1940. aastal. Kogujale on erapankade materjal, mille hulka kuuluvad asutamisaktsiad, hilisemate emissioonide aktsiad, tähtajalised hoiukirjad ja dividendikupongid, Eesti majandusajaloo kõige isikupärasem kiht. Iga pank kandis oma piirkonna ja asutajaskonna nägu ning aktsiate kujundus ulatub tagasihoidlikest blankettidest esinduslike graafiliste lehtedeni.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Aktsiaselts Krediit Pank, üks aktsia | 50 Krooni | 1935 | 210 × 310 | roheline/pruun | III-44 | S83 | |
| Aktsiaselts Krediit Pank, viis aktsiat | 250 Krooni | 1935 | 210 × 310 | roosa | III-45 | S84 | |
| Aktsiaselts Krediit Pank, kakskümmend aktsiat | 1000 Krooni | 1935 | 210 × 310 | sinine/hall | III-46 | S85 | |
| Ametnikkude Pank, üks osatäht | 1000 Marka | 1926 | 140 × 180 | lilla | III-30 | S86 | |
| Ametnikkude Pank, kümme osatähte | 10 000 Marka | 1926 | 140 × 180 | punane | III-31 | S87 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 8% pantkiri | 5000 Marka | 1925 | 270 × 375 | pruun | III-103 | S88 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 8% pantkiri | 20 000 Marka | 1925 | 270 × 375 | sinine | III-104 | S89 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 8% pantkiri | 50 000 Marka | 1925 | 270x375 | punane | III-105 | S90 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 8% pantkiri | 100 000 Marka | 1925 | 270x375 | lilla | III-106 | S91 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 6% pantleht | 50 Krooni | 1936 | 270x375 | pruun | III-107 | S92 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 6% pantleht | 200 Krooni | 1936 | 270x375 | sinine/roheline | III-108 | S93 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 6% pantleht | 500 Krooni | 1936 | 270x375 | punane | III-109 | S94 | |
| Eesti Hüpoteegipank, 6% pantleht | 1000 Krooni | 1936 | 270x375 | lilla | III-110 | S95 | |
| Eesti Laenu Pank, üks aktsia | 250 Marka | 1920 | 180 × 225 | lilla | III-9 | S96 | |
| Eesti Laenu Pank, neli aktsiat | 1000 Marka | 1920 | 180 × 225 | roheline | III-10 | S97 | |
| Eesti Laenu Pank, üks aktsia | 250 Marka | 1921 | 180 × 225 | lilla | III-13 | S98 | |
| Eesti Laenu Pank, neli aktsiat | 1000 Marka | 1921 | 180 × 225 | roheline | III-14 | S99 | |
| Eesti Laenu Pank, üks aktsia | 50 Krooni | 1930 | 220 × 295 | sinine | III-15 | S100 | |
| Harju Pank, üks aktsia | 250 Marka | 1919 | 195 × 280 | sinine | III-3 | S101 | |
| Harju Pank, viis aktsiat | 1250 Marka | 1920 | 195 × 280 | roheline | III-4 | S102 | |
| Harju Pank, kümme aktsiat | 2500 Marka | 1920 | 195 × 280 | lilla | III-5 | S103 | |
| Harju Pank, kakskümmend viis aktsiat | 6250 Marka | 1920 | 195 × 280 | III-6 | S104 | ||
| Harju Pank, viiskümmend aktsiat | 12 500 Marka | 1920 | 195 × 280 | purpur | III-7 | S105 | |
| Majaomanikkude Krediitpank, osatäht | 100 Krooni | 1930 | 220 × 315 | lilla | III-22 | S106 | |
| Majaomanikkude Krediitpank, osatäht | 100 Krooni | 1934 | 220 × 305 | lilla | III-23 | S107 | |
| Nõmme Ühispank, osatäht | 50 Krooni | 1930 | 150 × 160 | III-36 | S108 | ||
| Pärnu Pank A-S, viis aktsiat | 250 Krooni | 1928 | 170 × 240 | pruun | III-24 | S109 | |
| Pärnu Ühispank, osatäht | ? Krooni | 1937 | 185 × 215 | pruun | III-39 | S110 | |
| Põhja-Eesti Ühispank, osatäht | 250 Marka | 1919 | 195 × 280 | pruun | III-12 | S111 | |
| Põhja-Eesti Ühispank, osatäht | 500 Marka | 1920 | 135 × 170 | pruun | III-11 | S112 | |
| Põllumeeste Keskpank, osatäht | ? Krooni | 1933 | 220 × 300 | sinine | III-40 | S113 | |
| Põllupidajate Ühispank, osatäht | 10 Krooni | 1928 | 135 × 180 | pruun | III-37 | S114 | |
| Põllupidajate Ühispank, osatäht | 30 Krooni | 1938 | 135 × 180 | pruun | III-38 | S115 | |
| Risti Ühispank, osatäht | ? Krooni | 1930 | 140 × 100 | sinakas hall | III-27 | S116 | |
| Sakala Pank Viljandis | 1000 Marka | 1920 | 210 × 280 | hele pruun | III-8 | S117 | |
| Tallinna Krediit Pank, kümme aktsiat | 2500 Marka | 1919 | 225 × 270 | III-2 | S118 | ||
| Tallinna Krediit Pank, nimeta osatunnistus | 17 Krooni 50 s. | 1929 | 175 × 125 | sinine | III-16 | S119 | |
| Tallinna Majaomanikkude Pank | 500 Marka | 1924 | 270 × 200 | sinine | III-20 | S120 | |
| Tallinna Majaomanikkude Pank | ? Krooni | 193? | 270 × 200 | sinine | III-21 | S121 | |
| Tallinna Ühispank, üks osatäht | 10 Krooni | 1930 | 140 × 180 | lilla | III-32 | S122 | |
| Tallinna Ühispank, kümme osatähte | 100 Krooni | 1930 | 140 × 180 | punane | III-33 | S123 | |
| Tallinna Ühispank, kolm osatähte | 30 Krooni | 1939 | 200 × 245 | pruun | III-34 | S124 | |
| Teine Tallinna Ühispank, osatäht | 10 Krooni | 1928 | 130 × 170 | lilla/kollane | III-35 | S125 | |
| Tartu Juudi Ühispank, osatäht | 500 Marka | 1924 | 180 × 225 | sinine | III-17 | S126 | |
| Tartu Juudi Ühispank, osatäht | ? | 1930 | 180 × 225 | sinine | III-18 | S127 | |
| Tartu Juudi Ühispank, osatäht | ? Krooni | 1934 | 180 × 225 | sinine | III-19 | S128 | |
| Ühistegeline Keskpank Eesti Rahvapank, osatäht | ? Marka | 1927 | 180 × 225 | sinine | III-25 | S129 | |
| Vihula Ühispank, osatäht | 500 Marka | 1929 | 170 × 133 | sinine/pruun | III-26 | S130 | |
| Võru Ühispank, osatäht | 500 Marka | 1925 | 220 × 180 | kollane/pruun | III-28 | S131 | |
| Võru Ühispank, osatäht | 30 Krooni | 1937 | 220 × 130 | pruun | III-29 | S132 |
Krediidiühistute väärtpaberid
Eesti Maakrediitselts
Eesti Maakrediitselts — tutvustus
Eesti Maakrediitselts kannab endas Eesti vanima krediidiasutuse pärandit. Selle eelkäija, Eestimaa Aadli Krediidikassa, sai keisrilt põhikirja kinnituse juba 2. oktoobril 1802 ning oli üks kahest esimesest ühistuna rajatud hüpoteegipanga tüüpi krediidiasutusest Eesti alal. Asutuse funktsioonid läksid 1899. aastal üle Eestimaa Mõisnikkude Krediidiseltsile. Iseseisvas Eesti Vabariigis sai sajanditevanune asutus uue kuju. Riigikogu võttis 9. juulil 1931 vastu põhikirja uuendamise korra seaduse ning Vabariigi Valitsuse 23. jaanuaril 1932 kinnitatud uue põhikirja alusel kujundati selts ümber Eesti Maakrediitseltsiks, asukohaga Tallinnas Vabaduse puiesteel.
Uue põhikirja järgi sai seltsi liikmeks automaatselt iga Eesti Vabariigi piirides asuva kinnisvara omanik, kes oli seltsilt oma kinnisvara pantimisega laenu võtnud. Liikmeks sai ka panditud kinnisvara uus omanik vara üleminekul. Laenu anti kinnisvarale 66,3% ulatuses selle eritaksist ning laen anti välja pantlehtedes, mille müügi võttis selts kokkuleppel laenusaajaga enda peale. Laenu võis tagasi maksta igal ajal, täielikult või osade kaupa, ning pantlehti tohtis selts emiteerida ainult välja antud pikaajaliste laenude ulatuses. See klassikaline tasakaalunõue tegi pantlehtedest usaldusväärse investeerimisobjekti.
Kogujale on Maakrediitseltsi pantlehed erilised kahel põhjusel. Esiteks ühendavad need dokumendina kaks ajastut, 19. sajandi mõisnikekrediidi traditsiooni ja iseseisva Eesti talumajanduse rahastamise. Teiseks lõikas nende eluea järsult läbi 1940. aasta väärtpaberite käibe lõpetamise seadus, mis saatis pantlehed koos muude väärtpaberitega Eesti Panga hoidlatesse. Säilinud eksemplarid, eriti koos kupongidega, kuuluvad Eesti hüpoteegikrediidi ajaloo esindusdokumentide hulka.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Eesti Maade-Kredit-Selts, 4% pantkirja uuenduse täht | 100 Rbl. | 1919 | 240 × 370 | II-B-11 | S133 | ||
| Eesti Maade-Kredit-Selts, 4% pantkirja uuenduse täht | 500 Rbl. | 1919 | 240 × 370 | II-B-12 | S134 | ||
| Eesti Maade-Kredit-Selts, uuendamise-täht 4% 1000 rublalise pantkirja jaoks | 1000 Rbl. | 1919 | 240 × 370 | II-B-13 | S135 | ||
| Eesti Maade-Krediit-Selts, uuendamise-täht 4% 100 rublalise pantkirja jaoks | 100 Rbl. | 1929 | 240 × 370 | II-B-14 | S136 | ||
| Eestimaa Maade-Kredit-Selts, uuendamise-täht 4% 500 rublalise pantkirja jaoks | 500 Rbl. | 1929 | 240 × 370 | II-B-15 | S137 | ||
| Eestimaa Maade-Kredit-Selts, uuendamise-täht 4% 1000 rublalise pantkirja jaoks | 1000 Rbl. | 1929 | 240 × 370 | II-B-16 | S138 | ||
| Eesti Maakrediitselts (end. Eesti Maade-Kredit-Selts), 5% pantkirja talong | 100 Rbl. | 1933 | 240 × 360 | II-B-17 | S139 | ||
| Eesti Maakrediitselts (end. Eesti Maade-Kredit-Selts), 5% pantkirja talong | 500 Rbl. | 1933 | 240 × 360 | II-B-18 | S140 | ||
| Eesti Maakrediitselts (end. Eesti Maade-Kredit-Selts), 5% pantkirja talong | 1000 Rbl. | 1933 | 240 × 360 | II-B-19 | S141 | ||
| Eesti Maakrediitselts, 4.5% pantleht | 100 Krooni | 1935 | 220 × 330 | II-B-20 | S142 | ||
| Eesti Maakrediitselts, 4.5% pantleht | 250 Krooni | 1935 | 220 × 330 | II-B-21 | S143 | ||
| Eesti Maakrediitselts, 4.5% pantleht | 500 Krooni | 1935 | 220 × 330 | II-B-22 | S144 | ||
| Eesti Maakrediitselts, 4.5% pantleht | 1000 Krooni | 1935 | 220 × 330 | II-B-23 | S145 | ||
| Eesti Maakrediitselts, 5% pantleht | 100 Krooni | 1938 | 220 × 330 | Seeria A, roheline | II-B-24 | S146 | |
| Eesti Maakrediitselts, 5% pantleht | 250 Krooni | 1938 | 220 × 330 | Seeria A, sinakas-hall | II-B-25 | S147 | |
| Eesti Maakrediitselts, 5% pantleht | 500 Krooni | 1938 | 220 × 330 | Seeria A, pruun | II-B-26 | S148 | |
| Eesti Maakrediitselts, 5% pantleht | 1000 Krooni | 1938 | 220 × 330 | Seeria A, punane | II-B-27 | S149 |
Tallinna Liikumata Waranduste Krediit-Ühisus
Tallinna Liikumata Waranduste Krediit-Ühisus — tutvustus
Tallinna Liikumata Varanduste Omanike Krediitühisus, rahvasuus Immobiilpank, asutati 1868. aastal Tallinna Majaomanike Krediitseltsina. Ühisuse põhitegevuseks oli liikmetele Tallinna linnas kinnisvara tagatisel laenude andmine ehk tüüpiline linnahüpoteegikrediit, mille sarnased asutused tegutsesid tollal enamikus Euroopa suurlinnades. Ühisust juhtisid kolmest direktorist koosnev juhatus, peakoosolek ja kontrollkomisjon. 1905. aastal jõustunud põhikirjamuudatusega asendati peakoosolek 72-liikmelise volinike koguga, mille valisid liikmed üldkoosolekul kolmeks aastaks.
Eesti Vabariigi tulekuga kohandus vana asutus uue õiguskorraga. Ühisuse põhikiri registreeriti 2. jaanuaril 1920 Tallinna-Haapsalu rahukogus ning eestikeelne põhjuskiri ilmus trükis juba 1919. aastal. Ühisus jätkas laenuandmist kinnisvara tagatisel kogu iseseisvusaja, finantseerides pealinna majaomanikke ajal, mil linn kiiresti kasvas. Tegevuse lõpp saabus vahetult enne okupatsiooni. Siseministri 29. veebruari 1940. aasta määruse alusel, mis avaldati Riigi Teataja Lisas 8. märtsil 1940, otsustas volinike koosolek panga tegevuse lõpetada ning likvideerimiskohustused anti üle Pikalaenu Pangale.
Kogujale pakub Immobiilpanga materjal, mille hulka kuuluvad pantkirjad, obligatsioonid ja nendega seotud dokumendid, haruldast järjepidevust. Sama asutuse pabereid leidub kolmes keeleruumis (saksa, vene ja eesti) ning eri riigikordade alt, alates tsaariajast kuni 1940. aasta likvideerimiseni. Varasemad emissioonid kannavad tüüpiliselt mitmekeelseid tekste, vabariigiaegsed juba eestikeelset vormistust. Just see kihilisus teeb ühisuse dokumentidest Tallinna linnaajaloo ja Baltikumi krediidiajaloo ühe kõnekama allikmaterjali.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tallinna liikumata waranduste omanikkude Krediit-Ühisus, 5% pantkirja talong | 100 Rbl. | 1921 | 270 × 350 | kollane | II-C-4 | S150 | |
| Tallinna liikumata waranduste omanikkude Krediit-Ühisus, 5% pantkirja talong | 500 Rbl. | 1921 | 270 × 350 | sinine | II-C-5 | S151 | |
| Tallinna liikumata waranduste omanikkude Krediit-Ühisus, 5% pantkirja talong | 1000 Rbl. | 1921 | 270 × 350 | roosa | II-C-6 | S152 |
Ettevõtete väärtpaberid
Ettevõtete väärtpaberid — tutvustus
Kuigi esimesed aktsiaemissioonid Eesti pinnal ulatuvad tsaariaega ja ärkamisaja rahvuslikud ettevõtmised laevanduses lõppesid õppetunnina kapitali juhtimise ohtudest, algab Eesti ettevõtlusväärtpaberite tegelik suuraeg iseseisvumisega. Pärast 1918. aastat tekkis aktsiaseltse, osaühisusi ja ühistuid enneolematus tempos, sest maareform, tööstuse ülesehitamine ja ühistegevuse traditsioon lõid kapitali kaasamiseks soodsa pinnase. Ainuüksi kooperatiivühinguid tegutses 1936. aastal üle kahe tuhande, sealhulgas 211 ühispanka, 339 ühiskindlustusseltsi, 196 kauba tarvitajate ühisust ja 418 kartuli- ja piimaühistut, ning see on vaid osa neist, kes võisid väärtpabereid välja lasta.
Kuna väärtpaberite register Eesti Vabariigis puudus, ei tea keegi, kui palju aktsiaid ja osatähti kokku emiteeriti. Kogujale tähendab see, et ettevõtete väärtpaberid on Eesti bonistika kõige avastamisrohkem valdkond, kus iga pärandikastist või arhiivist välja ilmuv dokument võib olla seni kataloogimata. Materjal ulatub suurte tööstusettevõtete ja laevaseltside esinduslikest aktsiatest väikeste maapiirkondade ühistute tagasihoidlike osatähtedeni ning kujunduslik tase varieerub lihtsatest blankettidest kunstiliselt kujundatud graafiliste lehtedeni.
Ettevõtlusväärtpaberite ajastu lõpetas okupatsioon. Üks varasemaid korraldusi pärast Eesti anastamist nõudis kõigi aktsiate, osatähtede ja väärtpaberite äraandmist range karistuse ähvardusel. Väärtpaberite käibe lõpetamise seadus (18. juulist 1940) ja majandusministri 9. augusti 1940. aasta määrus kohustasid valdajaid andma väärtpaberid hoiule Eesti Panka hiljemalt 14. augustiks 1940, kusjuures natsionaliseeritud ettevõtete aktsiad ja osatähed kuulusid üleandmisele Majandusministeeriumile. Just seetõttu on tänaseni säilinud ettevõtteaktsiad võrdlemisi harvad ja iga eksemplar väärib dokumenteerimist.
Ettevõtted on reastatud tähestiku järjekorras.
| Nimetus | Nimiväärtus | Aasta | Mõõtmed (mm) | Märkused | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A.-S. "Kosmos", 10 aktsiat | 50 000 Marka | 1923 | 215 × 280 | kollane/roheline | IV-77 | S153 | |
| A.-S. Vennad Tofer, kümme aktsiat | 100 000 Marka | 1920 | 240 × 200 | roheline | IV-46 | S154 | |
| A/S Helios, üks aktsia | 50 Krooni | 1928 | 210 × 285 | sinine | IV-107 | S155 | |
| A/S O. Pallas & Ko, üks aktsia | 20 000 Marka | 1927 | 205 × 300 | roheline | IV-93 | S156 | |
| Aksia Selts "Massoprodukt", üks aktsia | 250 Marka | 1920 | 170 × 270 | I seeria, pruun | IV-60 | S156a | |
| Aksia Selts "Massoprodukt", üks aktsia | 250 Marka | 1920 | 170 × 270 | II seeria, pruun | IV-61 | S156b | |
| Aksia Selts "Massoprodukt", üks aktsia | 250 Marka | 1920 | 170 × 270 | IIII seeria, pruun | IV-62 | S157 | |
| Aksia Selts "Massoprodukt", üks aktsia | 250 Marka | 1922 | 170 × 270 | IV seeria, pruun | IV-63 | S158 | |
| Aktsia Selts Näitus, üks aktsia | 10 000 Marka | 1923 | 195 × 280 | sinine | IV-84 | S159 | |
| Aktsiaselts "Näitus", talong ühe aktsia juurde | 100 Krooni | 1933 | 235 × 320 | pruun | IV-85 | S160 | |
| Aktsiaselts "Bassein", üks aktsia | Krooni | 1929 | 210 × 300 | sinine | IV-105 | S161 | |
| Aktsiaselts "Bassein", kuus aktsiat | 600 Krooni | 1929 | 210 × 300 | sinine | IV-106 | S162 | |
| Aktsiaselts "Rumberg. Tuberg & K", aktsia | 250 Krooni | 1928 | 205 × 300 | roheline | IV-108 | S163 | |
| Aktsiaselts "Rumberg. Tuberg & K", aktsia | 1938 | 205 × 320 | IV-126 | S164 | |||
| Aktsiaselts H. Tõnisson & K, viiskümmend aktsiat | 50 000 Marka | 1921 | 220 × 195 | kollane/oranz | IV-67 | S165 | |
| Aktsiaselts J. Kahn, üks aktsia | 100 Krooni | 1928 | ? | - | S166 | ||
| Aktsiaselts Kultor (Tartu), aktsia | 500 Marka | 1921 | 155 × 250 | roheline | IV-70 | S167 | |
| Aktsiaselts Kultor (Tartu), kümme aktsiat | 5000 Marka | 1921 | 155 × 250 | roheline | IV-71 | S168 | |
| Aktsiaselts Port-Kunda tsemendivabrik, talong ühe osatunnistuse peale | 50 Krooni | 1934 | 155 × 230 | roheline | IV-27 | S169 | |
| Aktsiaselts Tallinna Laevaühisus, kupongide leht | 50 Krooni | 1939 | 180 × 295 | sinine | IV-128 | S170 | |
| Aktsiaselts Tallinna Laevaühisus, kupongide leht | 250 Krooni | 1939 | 180 × 295 | kollane | IV-129 | S171 | |
| Aktsiaselts Tallinna Laevaühisus, kupongide leht | 500 Krooni | 1939 | 180 × 295 | roheline | IV-130 | S172 | |
| Aktsia Selts Tallinna Laewa Ühisus, aktsia | 50 Krooni | 1929 | 310 × 190 | sinine | IV-109 | S173 | |
| Aktsia Selts Tallinna Laewa Ühisus, aktsia | 250 Krooni | 1929 | 310 × 190 | kollane | IV-110 | S174 | |
| Aktsia Selts Tallinna Laewa Ühisus, aktsia | 500 Krooni | 1929 | 310 × 190 | sinine | IV-111 | S175 | |
| Aktsia Selts Varrak, aktsia | 1000 Marka | 1920 | 180 × 285 | pruun/kollane | IV-47 | S176 | |
| Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Aktsiaselts, aktsia | 50 Krooni | 1928 | 210 × 300 | sinine | IV-97 | S177 | |
| Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Aktsiaselts, 2 aktsiat | 100 Krooni | 1928 | 210 × 300 | pruun | IV-98 | S178 | |
| Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Aktsiaselts, 20 aktsiat | 1000 Krooni | 1928 | 210 × 300 | roheline | IV-99 | S179 | |
| Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku Aktsiaselts, 100 aktsiat | 5000 Krooni | 1928 | 210 × 300 | punane | IV-100 | S180 | |
| Eesti Kirjastuse-Ühisus "Postimees" | 50 Krooni | 1930 | 215 × 315 | sinine | IV-24 | S181 | |
| Eesti Kaubandus Tööstusline Aktsia Selts D. Mirwitz ja pojad, aktsia | 5000 Marka | 1923 | 200 × 285 | kollane/pruun | IV-74 | S182 | |
| Eesti Klaasitöötuse Osaühisus "EKO", osatäht | 1000 Marka | 1920 | 180 × 240 | roheline | IV-49 | S183 | |
| Eesti mehaanilise puutöötuse aktsia-selts A. M. Luther, kupongileht 20 aktsia juurde | 1938 | 200 × 290 | kollane | IV-123 | S184 | ||
| Eesti mehaanilise puutöötuse aktsia-selts A. M. Luther, kupongileht 500 aktsia juurde | 1938 | 200 × 290 | kollane | IV-124 | S185 | ||
| Eesti Tarbijateühisuste Keskühisus, osatäht | 250 Marka | 1923 | 280 × 150 | kollane | IV-79 | S186 | |
| Eesti Tarbijateühisuste Keskühisus, kümme osatähte | 2500 Marka | 1923 | 280 × 150 | roheline | IV-80 | S187 | |
| Eesti Tarbijateühisuste Keskühisus, sada osatähte | 25 000 Marka | 1923 | 280 × 150 | oranz | IV-81 | S188 | |
| Eesti Tarvitajate-Ühisuste Liit, osatäht | 250 Marka | 1920 | 215 × 140 | sinine | IV-45 | S189 | |
| Eesti Trükitöötuse ja Kirjastuse A/S "Ühiselu", osatäht | 50 Krooni | 1927 | 195 × 270 | roheline/roosa | IV-94 | S190 | |
| Eesti Üliõpilaste Selts majalaiendamise fondi, osatäht | 250 Marka | 1926 | 145 × 87 | hall | IV-91 | S191 | |
| Eesti Üliõpilaste Selts majalaiendamise fondi, osatäht | 500 Marka | 1926 | 145 × 87 | kollane | IV-92 | S192 | |
| Eesti Üliõpilaste Korporatsioon Rotalia Vilistlaskogu, võlakohustis | ? Krooni | 1936 | 205 × 280 | sinine | IV-118 | S193 | |
| Ehitusühing "E. Lenderi Tütarlaste Gümnaasiumi Hoone", üks osatäht | 50 Krooni | 1936 | 190 × 245 | lilla | IV-121 | S194 | |
| Halliste Linaharimise Ühisus, osatäht | 2000 Marka | 1919 | 170 × 100 | sinine | IV-43 | S195 | |
| Harjumaak. Paldiski Ühisgümnaasium Kooperatiiv, osatäht | 25 Marka | 1921 | 180 × 125 | lillakas | IV-57 | S196 | |
| Kabala Tarvitajate Ühisus, võlatäht | 30 000 Marka | 1925 | 190 × 140 | must/valge | IV-88 | S197 | |
| Kartulite ümbertöötamise Weski ja põllumajandusline Osaühisus "Jõhvi", osatäht | 10 000 Marka | 1922 | 230 × 160 | roosa | IV-64 | S198 | |
| Kaubandus-Aktsiaselts "Töötstustarve", üks aktsia | 50 Krooni | 1939 | 205 × 305 | sinine | IV-132 | S199 | |
| Kaubandus-Aktsiaselts "Töötstustarve", viis aktsiat | 250 Krooni | 1939 | 205 × 305 | roheline | IV-133 | S200 | |
| Kaubandus-Aktsiaselts "Töötstustarve", kümme aktsiat | 500 Krooni | 1939 | 205 × 305 | lilla | IV-134 | S201 | |
| Kaubanduse ja Laevanduse A/S Carl F. Gahlnbäck, üks aktsia | 500 Krooni | 1940 | 210 × 315 | sinine | IV-135 | S202 | |
| Kindlustus Aktsiaselts "Hansa", aktsia | 50 Krooni | 1937 | 195 × 305 | pruun | IV-127 | S203 | |
| Kindlustuse Selts "Põhja Kotkas", üks osatäht | 50 Krooni | 1939 | 190 × 250 | sinine | IV-131 | S204 | |
| Kinnitus-Aktsiaselts "Hansa", üks aktsia | 50 Krooni | 1931 | 200 × 310 | pruun | IV-112 | S205 | |
| Kinnisvarade Kasutamise Osaühisus "Majaomanik", üks osatäht | 50 Krooni | 1935 | 250 × 350 | sinine | IV-115 | S206 | |
| Kinnisvarade Kasutamise Osaühisus "Majaomanik", kaks osatähte | 100 Krooni | 1935 | 250 × 350 | punane | IV-116 | S207 | |
| Kirjastus Ühisus "Agronoom", osatäht | 500 Marka | 1920 | 190 × 232 | sinine/pruun | IV-52 | S208 | |
| Kirjastus-Ühisus "Maaliit", osatäht | 250 Marka | 1918 | ? | - | S209 | ||
| Kirjastus-Osaühing "Uus Eesti", osatäht | 500 Krooni | 1936 | 210 × 300 | sinine | IV-122 | S210 | |
| Kirjastus-Ühisuse "Eesti Raudtee", osatäht | 50 Krooni | 1927 | 270 × 175 | sinine | IV-95 | S211 | |
| Kirna-Kohatu kartuliühistu, osatäht | 5000 Marka | 1924 | 185 × 220 | lilla/kollane | IV-83 | S212 | |
| Kloostri Kaubandus-Tööstus O.-Ü, aktsia, kümme osa | 10 000 Marka | 1923 | 220 × 280 | lilla/pruun | IV-78 | S213 | |
| Kodukäsitöö saaduste müügi osaühisus "Kodukäsitöö", osatäht | 50 Krooni | 1928 | 200 × 300 | lilla | IV-96 | S214 | |
| Kolgaküla Haridusseltsi Rahvamaja Ehitusühing, osatäht | 10 Krooni | 1931 | 177 × 222 | lilla/hele-roheline | IV-113 | S215 | |
| Korteriühing "Ühisvara", osatäht | 50 Krooni | 1940 | 200 × 130 | sinine | IV-136 | S216 | |
| Laevaehituse ja Laevasõidu Aktsia-Selts, aktsia | 1000 Marka | 1920 | 220 × 280 | pruun | IV-42 | S217 | |
| Metallitööstuse Aktsia Selts "Ilmarine", aktsia | 1000 Marka | 1921 | 210 × 285 | kollane/hall | IV-69 | S218 | |
| Muhu Masinatarwitajate Ühisus, osamaksu tunnistus | 1000 Marka | 1921 | 180 × 125 | must/valge | IV-58 | S219 | |
| Osa-ühisus "Taara-film", osatäht | 50 000 Marka | 1925 | 190 × 140 | roheline | IV-87 | S220 | |
| Osa-ühisus "Tubak", osatäht | 5000 Marka | 1921 | 180 × 265 | kollane/pruun | IV-66 | S221 | |
| Osaühisus "Eesti Vosvoriit", osatäht | 5000 Marka | 1920 | 355 × 225 | Seeria 1, pruun/hall | IV-55 | S221a | |
| Osaühisus "Eesti Vosvoriit", osatäht | 5000 Marka | 1920 | 355 × 225 | Seeria 2, pruun/hall | IV-56 | S222 | |
| Osaühisus "J. Rubin", üks osatäht | 50 Krooni | 1936 | 205 × 290 | sinine | IV-119 | S223 | |
| Osaühisus "J. Rubin", kümme osatähte | 500 Krooni | 1936 | 205 × 290 | punane | IV-120 | S224 | |
| Osaühisus "Linda" Tartus, osatäht | 1000 Marka | 1920 | 220 × 305 | kollane/pruun/roheline | IV-44 | S225 | |
| Osaühing Silikaatkivitehas "Kwarts", osatäht | 500 Krooni | 1938 | 270 × 200 | lilla/pruun | IV-125 | S226 | |
| Osaühisus "Tektor", üks / viis osatähte | 10 000/50 000 Marka | 1923 | 240 × 200 | roheline/kollane | IV-82 | S227 | |
| O/Ü Järva-Jaani Tärklisewabrik Järva-Jaanis, osatäht | 100 000 Marka | 1920 | 215 × 280 | roheline | IV-50 | S228 | |
| Pärnumaa Eesti Laewaehituse Ühisus, osatäht | 300 Marka | 1920 | 195 × 167 | roheline/pruun | IV-54 | S229 | |
| Pärnumaa Eesti Laewaehituse Ühisus, osatäht | 300 Marka | 1921 | 173 × 160 | sinine/punane | IV-65 | S230 | |
| Pärnu Majanduse Ühisus, liikme osamaksu täht | 1000 Marka | 1926 | 175 × 215 | IV-90 | S231 | ||
| Põhja Paberi ja Puupapi Vabrikute A.-Ü, 1 aktsia | 100 Krooni | 1928 | 220 × 300 | pruun | IV-101 | S232 | |
| Puidutöötuse Aktsia Selts "Narova", aktsia | 1000 Marka | 1922 | 230 × 295 | sinine | IV-72 | S233 | |
| Puidutöötuse Aktsia Selts "Narova", kümme aktsiat | 10 000 Marka | 1922 | 230 × 295 | sinine | IV-73 | S234 | |
| Riigi Trükikoja Teenijaskonna Hoiu-laenukassa, üks osatäht | 20 Krooni | 1934 | 240 × 320 | roheline | IV-114 | S235 | |
| Saaremaa Kirjastus-Ühisus, osatäht | 500 Marka | 1919 | 180 × 250 | roheline/pruun | IV-41 | S236 | |
| Selli Kartuliühisus, osatäht | 10 000 Marka | 1921 | 170 × 120 | must/valge | IV-59 | S237 | |
| Seltside ja Organisatsioonide Liit "Side" (Tartus), osatäht | 5000 Marka | 1923 | 185 × 140 | valge/must | IV-76 | S238 | |
| Tallinna Eesti teatri "Estonia" ehituse ja ülespidamise osaühisus, osa-täht | 25 Rubla | 1910 | 225 × 300 | pruun/sinine | IV-28 | S239 | |
| Tallinna Laewa Ühisus, kwiitung kolmanda wäljaande peale | 250 Rubla | 1920 | 225 × 310 | pruun | IV-39 | S240 | |
| Tallinna Laewa Ühisus, kwiitung neljanda wäljaande peale | 250 Rubla | 1918 | 225 × 310 | lilla | IV-40 | S241 | |
| Tallinna Woorimeeste Selts, osatäht | 100 Marka | 1920 | 190 × 125 | lilla | IV-36 | S242 | |
| Tammistu Angleri Karja sugulava osaühtsus, osatäht | 5000 Marka | 1921 | 162 × 115 | IV-68 | S243 | ||
| Tartu Eesti Põllumajanduse Seltsi aiatöö ja mesilastepidamise osakonna mesila, osatäht | 15 Marka | 1920 | 210 × 150 | sinine/kollane | IV-53 | S244 | |
| Tsemendivabrik A.-S. "Asserin", 1 aktsia | 50 Krooni | 1928 | 210 × 300 | roheline | IV-102 | S245 | |
| Tsemendivabrik A.-S. "Asserin", 2 aktsiat | 100 Krooni | 1928 | 210 × 300 | punane | IV-103 | S246 | |
| Tsemendivabrik A.-S. "Asserin", 10 aktsiat | 500 Krooni | 1928 | 210 × 300 | sinine | IV-104 | S247 | |
| Ulvi Tööstus Ühisus, nimeline osatäht | 50000 Marka | 1923 | 180 × 125 | valge/punane | IV-75 | S248 | |
| Ühing "Dessert" Pärnus, osamaksu täht | ? | 1920 | 195 × 123 | roheline | IV-51 | S249 | |
| Ühistegelik Kindlustusselts "Eeks-Maja", osatäht | ? Krooni | 1936 | 220 × 280 | sinine | IV-117 | S250 | |
| Varbla Piimatalituse Ühisus | 100 Marka | 1925 | 108 × 200 | IV-89 | S251 | ||
| Viljandi Likööri ja Veinivabrikute Osaühisus "Alko", osatäht | 5000 Marka | 1920 | 165 × 190 | lilla | IV-48 | S252 | |
| Wene-Balti Laewaehituse ja mehaanika Aktsia Selts, aktsia | 10 000 Rubla | 1923 | 190 × 280 | rohekas/hall | IV-31 | S253 | |
| Wõru Tarwitajateühisus "Põllumees", osatäht | 1000 Marka | 1925 | 200 × 180 | sinine | IV-86 | S254 |
Vekslipaberid
Vekslipaberid — tutvustus
Vekslite kasutamine lühiajaliste panga- ja eralaenude ning kaubakrediidi tagamiseks oli Eestis välja kujunenud juba enne iseseisvumist. Vabariigi algusaastatel oma veksliseadus puudus ja tühimikku täitis Vene 1903. aasta veksliseadus, mille alusel oli tempelmaks 0,15% vekslisummast. Esimene Eesti veksliseadus võeti Riigikogus vastu 19. jaanuaril 1932 ja see kehtis 4. märtsist 1932. Selle asendas presidendi dekreedi korras antud teine veksliseadus 24. septembril 1938.
Eesti oma veksli tempelpaberid tulid kasutusele rahaministri 22. jaanuari 1923. aasta määrusega. Müügile jõudsid need 25. jaanuaril ja kohustuslikuks muutusid 1. maist 1923. Ametlik nominaalirida ulatus 1000 margast miljoni margani, kuid kasutusel oli ka määruses nimetamata vahepealseid ja kõrgemaid liike kuni 3 miljoni margani. See asjaolu teeb margaperioodi tempelpaberite komplekteerimise paraja väljakutseks. Kroonivääringule üleminekul kehtestati 15. juulist 1928 uued tempelpaberid 50 kroonist 50 000 kroonini. Täiendav määrus aastast 1931 lisas 100 000-kroonilise liigi hinnaga 200 krooni ning teada on veel kõrgemaid, 250 000- ja 500 000-kroonilisi liike. Tempelmaksu tariif oli kroonivääringus 0,2% vekslisummast.
Kujunduslikult on Eesti vekslipaber väike graafikateos. Vasakul küljel on siniroheline, pruunika tooniga ja kaitsevõrguga ornamentaalne vinjett, mille rahvusmustrimotiividel põhineva kujunduse autor on kunstnik Georg Vestenberg ja kaitsevõrgu graveeris masinal Eugen Kangro. Vinjeti ülaosas on kolme leopardiga riigivapp ning tekstis torkab silma arhailine kirjaviis „kunni" tänapäevase „kuni" asemel. Paljudest liikidest esinevad punased diagonaalsed ületrükid „PROOW" ja „PROOV", mida kasutati rahaasutustes väljapanekuks. Vekslindus peegeldas täpselt majandustsüklit. Müüdud tempelpaberite nimiväärtus langes kriisiaastail 1930 kuni 1933 ja tõusis kümnendi lõpuks rekordini, protestitud vekslite osakaal aga kahanes 5,4 protsendilt 1,3 protsendile. Saksa okupatsiooni ajal (1941 kuni 1944) jätkus Eesti tempelpaberite kasutamine kursiga 1 kroon võrdub 1 riigimark. Teise Nõukogude okupatsiooniga vekslindus lõppes, sest NSVL-is vekslisüsteem puudus.
| Veksel | Hind | Mõõtmed (mm) | Esikülg | Kulo# | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Kunni 1000 marka | 2 marka | 290 × 113 | V-1 | S350 | |
| Kunni 3000 marka | 6 marka | 290 × 113 | V-2 | S351 | |
| Kunni 5000 marka | 10 marka | 290 × 113 | V-3 | S352 | |
| Kunni 10 000 marka | 20 marka | 290 × 113 | V-4 | S353 | |
| Kunni 15 000 marka | 30 marka | 290 × 113 | V-5 | S354 | |
| Kunni 20 000 marka | 40 marka | 290 × 113 | V-6 | S355 | |
| Kunni 25 000 marka | 50 marka | 290 × 113 | V-7 | S356 | |
| Kunni 50 000 marka | 100 marka | 290 × 113 | V-8 | S357 | |
| Kunni 75 000 marka | 150 marka | 290 × 113 | V-9 | S358 | |
| Kunni 100 000 marka | 200 marka | 290 × 113 | V-10 | S359 | |
| Kunni 150 000 marka | 300 marka | 290 × 113 | V-11 | S360 | |
| Kunni 200 000 marka | 400 marka | 290 × 113 | V-12 | S361 | |
| Kunni 250 000 marka | 500 marka | 290 × 113 | V-13 | S362 | |
| Kunni 400 000 marka | 800 marka | 290 × 113 | V-14 | S363 | |
| Kunni 500 000 marka | 1000 marka | 290 × 113 | V-15 | S364 | |
| Kunni 900 000 marka | 1800 marka | 290 × 113 | V-16 | S365 | |
| Kunni 1 000 000 marka | 2000 marka | 290 × 113 | V-17 | S366 | |
| Kunni 3 000 000 marka | 6000 marka | 290 × 113 | V-18 | S367 | |
| Kuni 50 krooni | 10 senti | 295 × 120 | V-19 | S368 | |
| Kuni 100 krooni | 20 senti | 295 × 120 | V-20 | S369 | |
| Kuni 150 krooni | 30 senti | 295 × 120 | V-21 | S370 | |
| Kuni 200 krooni | 40 senti | 295 × 120 | V-22 | S371 | |
| Kuni 250 krooni | 50 senti | 295 × 120 | V-23 | S372 | |
| Kuni 500 krooni | 1 kroon | 295 × 120 | V-24 | S373 | |
| Kuni 750 krooni | 1 kroon 50 senti | 295 × 120 | V-25 | S374 | |
| Kuni 1000 krooni | 2 krooni | 295 × 120 | V-26 | S375 | |
| Kuni 1500 krooni | 3 krooni | 295 × 120 | V-27 | S376 | |
| Kuni 2000 krooni | 4 krooni | 295 × 120 | V-28 | S377 | |
| Kuni 2500 krooni | 5 krooni | 295 × 120 | V-29 | S378 | |
| Kuni 3000 krooni | 6 krooni | 295 × 120 | V-30 | S379 | |
| Kuni 4000 krooni | 8 krooni | 295 × 120 | V-31 | S380 | |
| Kuni 5000 krooni | 10 krooni | 295 × 120 | V-32 | S381 | |
| Kuni 6000 krooni | 12 krooni | 295 × 120 | V-33 | S382 | |
| Kuni 7000 krooni | 14 krooni | 295 × 120 | V-34 | S383 | |
| Kuni 8000 krooni | 16 krooni | 295 × 120 | V-35 | S384 | |
| Kuni 9000 krooni | 18 krooni | 295 × 120 | V-36 | S385 | |
| Kuni 10 000 krooni | 20 krooni | 295 × 120 | V-37 | S386 | |
| Kuni 20 000 krooni | 40 krooni | 295 × 120 | V-38 | S387 | |
| Kuni 30 000 krooni | 60 krooni | 295 × 120 | V-39 | S388 | |
| Kuni 50 000 krooni | 100 krooni | 295 × 120 | V-40 | S389 | |
| Kuni 100 000 krooni | 200 krooni | 295 × 120 | V-41 | S390 | |
| Kuni 250 000 krooni | 500 krooni | 295 × 120 | V-42 | S391 | |
| Kuni 500 000 krooni | 1000 krooni | 295 × 120 | V-43 | S392 |
Kataloogi tutvustus
Eesti müntide erimid 1918–1940
Eesti müntide erimid 1918–1940
Erimid on vermimise käigus tekkinud erinevused, mis eristavad üht münti teisest. Käesolev kataloog keskendub eelkõige enimlevinud Eesti müntide erimitele, mida võib aastate jooksul kogumise käigus leida pea iga kollektsionäär.
Siia on koondatud kõige tuntumad templivariandid, vermimisvead ja kvaliteedierinevused. Nende hulka kuuluvad näiteks 2 Krooni 1930 “Pikk 1”, 2 Krooni 1930 “Pikk E”, 1 Kroon 1933 “Pikk V”, 25 senti 1928 “Terav 9”, samuti templimõrad (die crack), templiväljalöögid (die chip), pööratud templid (rotated dies), peegelpinnalised vermingud (prooflike) ning mitmed teised korduvad erimid, mis aitavad mõista müntide valmistamise protsessi ja eristada erinevaid templiseisundeid.
Kataloogi eesmärk ei ole koondada kõiki teadaolevaid unikaalseid vermimisvigu või üksikeksemplare, vaid pakkuda praktilist ülevaadet erimitest, mida on võimalik leida säilinud Eesti Vabariigi müntide hulgast. Enamik siin kirjeldatud erimeid on tuvastatavad palja silmaga või väikese suurenduse abil ning pakuvad kogujale võimalust avastada tavapäraste müntide seast midagi märksa huvitavamat.
Margad 1918 – 1927
1 Mark 1922
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Templimõra vapil | C1-V1 | |||
| Templimõra vapil 2 | C1-V2 |
1 Mark 1924
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Nõrk löök | C2-V1 | |||
| Nelikmõra vapil | C2-V2 |
1 Mark 1926
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Kobruline pind | C3-V1 | |||
| Löögijälg vapil | C3-V2 |
3 Marka 1922
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Ei ole teada ühtegi üldlevinud erimit |
3 Marka 1925
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Templimõrad vapil | C5-V1 | |||
| Revers templimõrad | C5-V2 |
3 Marka 1926
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Ei ole teada ühtegi üldlevinud erimit |
5 Marka 1922
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Punktid servaga koos | C7-V1 | ||||
| Punktid osaliselt puudu | C7-V2 |
5 Marka 1924
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Nõrk löök | C8-V1 | |||
| Revers kergelt pöördes | C8-V2 |
5 Marka 1926
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Ei ole teada ühtegi üldlevinud erimit |
10 Marka 1925
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Ei ole teada ühtegi üldlevinud erimit |
Kroonid 1928 – 1940
1 Sent 1929
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Pikk 9 | C12-V1 | ||||
| Pikk 1 | C12-V2 | ||||
| Pikk S | C12-V3 | ||||
| Käpamõra | C12-V4 | ||||
| Terav löök | C12-V5 | ||||
| Hägune löök | C12-V6 |
1 Sent 1939
| Mündi nimi | Avers | Revers | Reha# |
|---|---|---|---|
| Kobrulised lõvid | C13-V1 |
2 Senti 1934
| Mündi nimi | Avers | Revers | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Terav löök | C14-V1 | |||
| Hägune löök | C14-V2 |
5 Senti 1931
| Mündi nimi | Avers | Revers | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Terav löök | C15-V1 | |||
| Hägune löök | C15-V2 |
10 Senti 1931
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Vapi paun poolik | C16-V1 |
20 Senti 1935
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Templipõrge vapil | C17-V1 |
25 Senti 1928
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Terav 9 | Terav 9, lame reljeef, punktid servast kaugemal | C18a | |||
| Prooflike | Prooflike pind | C18a-V1 | |||
| Lai serv | Prooflike pind ning lai serv | C18a-V2 | |||
| Kitsas rihveldus | Terve mündi äär kitsa rihveldusega | C18-V1 |
50 Senti 1936
| Mündi nimi | Avers | Revers | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Ei ole teada ühtegi üldlevinud erimit |
1 Kroon 1933
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Pikk V | C20-V1 | ||||
| Terve Käpp | C20-V2 | ||||
| Poolik käpp | C20-V3 | ||||
| Pikk Tammeleht 1 | C20-V4 | ||||
| Pikk Tammeleht 2 | C20-V5 | ||||
| Pikk Tammeleht 3 | C20-V6 | ||||
| Templi sulamine vapil | C20-V7 | ||||
| Prooflike | C20-V8 |
1 Kroon 1934
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Templipõrge laeval | C21-V1 | |||
| Templi murdumine vapil | C21-V2 |
2 Krooni 1930
| Mündi nimi | Avers | Revers | Erim | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|---|
| Pikk 1 | Templi murdumine nr 1 all | C22-V1 | |||
| Templimõra | Templimõra tammelehe peal | C22-V2 | |||
| Pikk 1 (tüüp 2) | 22.2 + templi murdumine nr 1 all | C22-V3 | |||
| Pikk 1 (tüüp 3) | Templi murdumine nr 1 all. PL läige. | C22-V4 | |||
| Teine pikk E | Väike templi murdumine teise E kohal. Templipõrge lossil. | C22-V5 | |||
| Teine pikk E + | 22.4 + väike templi murdumine vapi kõrval. Poleerimisjooned pinnal. Templipõrge lossil. | C22-V6 | |||
| Pikk E (tüüp 1) | 22.5 + suur templi murdumine E kohal | C22-V7 | |||
| Teise E täpp | C22-V8 | ||||
| Templipõrge vapil | Lossi müür, katus ja aknad vapi kõrval | C22-V9 | |||
| Templipõrge vapil 2 | C22-V10 | ||||
| Templipõrge lossil | C22-V11 | ||||
| Avers kergelt pöördes | C22-V12 | ||||
| Prooflike vapp | C22-V13 | ||||
| Tornimõra | C22-V14 | ||||
| Pikk E (tüüp 2) | Puuduvad pikale E-le omased poleerimisjooned ja templi murdumised vapil ning templipõrge lossil. | C22-V15 |
2 Krooni 1932
| Mündi nimi | Avers | Revers | Lisainfo | Reha# |
|---|---|---|---|---|
| Prooflike | 100% prooflike | C23-V1 | ||
| Prooflike vapp | Ainult vapp on prooflike | C23-V2 | ||
| Avers pöördes | Väike templipööre | C23-V3 |