Kui sa pole veel lugenud meie artiklit müntide kogumise alustamisest, alusta sealt. Kõik seal kirjutatud põhitõed kehtivad ka paberraha puhul: piiritle teema enne esimest ostu, õpi enne, kui ostad, väldi PVC-d sisaldavaid odavalbumeid ning osta kodumaistelt platvormidelt ja kokkutulekutelt, kus saad eset enne käes hoida.
Aga paberraha kogumine ei ole lihtsalt müntide kogumine pehmemal materjalil. Sellel on oma reeglid, oma lõksud ja oma võlud, mida mündimaailmas ei eksisteeri. Kaks kõige olulisemat erinevust võtame kohe ette: iga rahatäht on seerianumbri kaudu unikaalne ese ning väga suur osa järelturul “ringlemata” seisukorras müüdavatest rahadest ei ole seda tegelikult. Sellest artiklist saad teada, kuidas mõlemat enda kasuks pöörata.
1. Alusta Eesti kroonidest 1992–2011
Müntide juures soovitasime alustada euromüntidest, sest neil on Eesti rahvuslik külg. Paberrahaga on lugu vastupidine: euro pangatähed on kõigis euroala riikides ühesugused ja neil ei ole midagi eestipärast. Eesti paberraha lugu lõpeb seega sisuliselt 2011. aastaga ning kõige loogilisem koht, kust alustada, on taasiseseisvumisaja kroonipangatähed 1992–2011.
Põhjused on samad, mis müntide puhul euromüntidel: teema on selgelt piiritletud (uusi ei tule kunagi juurde), suur osa nominaalidest ja aastakäikudest on veel taskukohased ning kroonid on igal pool olemas, alates pere sahtlitest kuni osta.ee oksjoniteni. Kõik nominaalid ja aastakäigud koos piltide ja andmetega leiad kataloogi osast “Eesti Vabariigi paberrahad 1992–2011”.
Enne esimest ostu otsusta, millisel kujul sa kroone kogud. Valikuid on kolm.
Ringluses käinud rahatähed. Odavaim viis kogu kokku saada: voltide ja kasutusjälgedega, aga sageli peaaegu nominaalhinnaga. Hea valik, kui eesmärk on esmalt tervik kokku saada ja süsteemi õppida.
Ringlemata ehk UNC rahatähed. Ilma ühegi voldita, originaalse trükiläikega paber. Selline kogu on kordades esinduslikum ja hoiab väärtust, aga hind on ringlenud eksemplaridest tuntavalt kõrgem. Nagu müntide puhul: vali üks tase ja pea sellest kinni, sest segakogu on hiljem tülikas ühtlustada.
Pangapakendis kroonid. Krooniaja lõpul lasi Eesti Pank välja pangatähti kinnises läbipaistvas plastpakendis, mis on suletud kleebisega. Need on omaette kogumisobjekt: avamata pakend on ühtlasi garantii, et raha sees on puutumata pangasäilivuses. Pea meeles, et avatud pakend kaotab oma lisandväärtuse, seega ära ava neid uudishimust.
Neljas võimalus, mida siinkohal tasub ainult teadmiseks võtta, on proovid ehk specimen tähed. Tegemist ei ole algaja teemaga. Müügist leiab reeglina ainult 100 krooni 1999 proovi, mis on pakendatud Eesti Panga ametlikku voldikusse. Ülejäänud eksemplare liigub turul väga harva, üksiku tähe hind on kümnetes kordades kõrgem kui sama nominaali tavalisel rahal ning terve rea kokkusaamine on kümne või rohkema aasta projekt, mitte ühe hooaja oma. Tea, et need olemas on, ja jäta nad rahule seni, kuni sinu põhikogu on koos.
2. Seerianumber teeb igast rahatähest unikaalse eseme
Siin peitub paberraha kogumise suurim võlu, mida müntidel lihtsalt ei ole. Kaks ühesugust münti on identsed. Kaks ühesugust rahatähte ei ole kunagi identsed, sest kummalgi on oma seerianumber. Ja just numbrite ümber on kasvanud terved kogumissuunad.
Seeriatähed. Iga nominaali trükiti mitmes seerias, mida eristab tähekombinatsioon numbri ees. Osa kogujaid seab eesmärgiks saada ühest nominaalist kokku kõik käibele lastud seeriatähed. See on põnev viis anda ka lihtsale nominaalile sügavust, aga arvesta, et kõik seeriad ei ole võrdselt kättesaadavad. Osa seeriatähti trükiti väga väikeses koguses ning üksik selline eksemplar võib maksta sadu eurosid. Enne kui sead eesmärgiks terve seeriatähtede rea, vaata läbi, mis turul üldse olemas on ja mis hinnaga.
AA-seeria. Kõige esimene trükiseeria on alati hinnatud, sest see on iga rahatähe “sünnitunnistus”. AA-seeria UNC eksemplar maksab reeglina rohkem kui sama raha hilisem seeria.
Asendusrahad. Kui trükikoja kvaliteedikontroll leiab enne käibelelaskmist defektse lehe, praagitakse see välja ja asemele trükitakse asendustäht, millel on oma eraldi tähistus. See on trükitehniline kontrollmehhanism, mitte kulunud raha väljavahetamine. Eesti kroonidel on neid tähistusi kaks ja seda tasub teada, sest ainult ZZ-i otsides jääb osa rahasid märkamata. 1- ja 2-kroonistel märgiti asendusrahad tärniga (*) ning alles hiljem võeti kasutusele ZZ-seeria. Kuna asendusrahasid trükitakse iga partii kohta väga väikestes kogustes, on need kogujate seas ühed ihaldatumad ja kallimad tähed üldse. Asendusraha leidmine ringlusest või rahapakist on tunne, mida iga paberraha koguja mäletab.
Eriliste numbritega tähed. Kogutakse madalaid numbreid (000007), ilusaid mustreid (000111), radar-numbreid, mis on mõlemat pidi lugedes samad (123321), ning järjestikuste numbritega paare ja rahapakke. Sama nominaal ja sama seisukord, aga huvitav number võib teha rahatähe kordades väärtuslikumaks.
Praktiline järeldus algajale: enne kui ühegi krooni edasi müüd või vahetusse annad, vaata number üle. Ja kui hakkad numbriteemasid koguma, otsusta ka see teadlikult, sest muidu venib “piiritletud” kroonikogu jälle lõputuks.
3. Kui kroonid on koos: Eesti Panga pangatähed 1928–1940
Eesti paberraha algusaastad on kirju maailm. Noor riik pani käibele mitu eri liiki maksevahendit: Tallinna Arvekoja maksutähed, Riigikassa emissioonid ja Eesti Panga pangatähed. Nende kõrval on kaks juhtumit, mis olid olemuselt väärtpaberid, kuid mida kasutati rahana: Ajutise Valitsuse 5% võlakohustused ja Riigikassa kassavekslid, millega liigutati suuremaid summasid. Kassavekslid ei saanud kunagi ametlikku maksevahendi staatust ja kustutamata eksemplare on teada väga vähe. See kõik on kataloogis olemas ja lugemiseks väga põnev, aga kogumiseks on see edasijõudnute territoorium, kus hinnad ja haruldused nõuavad kogemust.
Seetõttu on moodsate kroonide järel kõige loogilisem samm Eesti Panga pangatähed 1928–1940. See on väike ja selgelt piiritletud seeria, mille on võimalik kenasti tervikuna kokku saada, ning need rahad kannavad Eesti Vabariigi kuldajastu ajalugu. Sealt edasi ootavad juba margaaja rahad 1918–1927 ja kõige varasemad maksevahendid.
Vana Eesti juures tuleb teha veel üks otsus, mille kohta oleme alustajaid alati hoiatanud: kas proovid ehk specimen tähed kuuluvad sinu kogusse või mitte. Alustaja jaoks on aus vastus enamasti ei. Proovid on omaette maailm, kus tiraažid on üliväikesed, turule tuleb neid väga harva ja üksiku eksemplari hind võib ületada terve tavalise aastakäigu maksumuse. Margaaja proovide seas on tähti, mida on teada nii vähestes eksemplarides, et neid lihtsalt ei tule müüki, ja täieliku rea kokkusaamine võib võtta aastakümneid. Kui sa seda otsust alguses ei tee, avastad end ühel hetkel jahtimas asju, mida sa kunagi koguda ei plaaninud, ja eelarve on selleks ajaks juba lõhki.
4. Säilivus, pressitud rahad ja hindamine
Paber on habras. Iga volt, plekk, rebend ja nõelaauk jätab jälje, mida enam olematuks teha ei saa. Rahvusvaheliselt hindavad paberraha kaks suurt asutust: PMG (Paper Money Guaranty, NGC õdeettevõte) ja PCGS Banknote. Mõlemad kasutavad sama 70-punktilist Sheldoni skaalat, mis on tuttav müntide juurest. Täpsema ülevaate PMG hinneteredelist leiad meie avalehe hindamisasutuste osast.
Nüüd aga paberraha turu kõige olulisem saladus, mille teadmine säästab sind kalleimatest vigadest: väga suur osa järelturul “UNC” seisukorras müüdavatest rahadest on tegelikult kunstlikult sirgeks pressitud. Voldid on aurutatud ja pressi all tasandatud, mõni raha on ka pestud. Palja silmaga näeb selline täht välja nagu ringlemata, aga töötlemine on tuvastatav ja hindamisel saab selline raha madalama hinde. Just seepärast on hinde kõrval seisev kvaliteeditähis kuldaväärt info. PMG kasutab selleks lühendit EPQ (Exceptional Paper Quality) ja PCGS Banknote lühendit PPQ (Premium Paper Quality). Mõlemad kinnitavad sama asja: paber on originaalne ega ole pressitud, pestud ega muul viisil töödeldud. Kui ostad kallimat rahatähte, on EPQ või PPQ tähisega eksemplar alati turvalisem valik.
Ja siit ka hoiatus, mille anname edasi omast kogemusest: ära lase end kaasa tõmmata Top Pop jahist ehk ainult kõige kõrgemate hinnete kogumisest. Näide päriselust: 10 krooni 1928 on PMG 64 hindega kättesaadav mõnesaja euroga, samas kõrgeima teadaoleva hinde eest küsitakse kordades, isegi kümneid kordi rohkem. Palja silmaga ei erista neid kahte enamasti mitte keegi. Top Pop hinnad on üles ajanud väga jõukad kogujad ja alustajal ei ole sinna mängu asja. Ilus ja ratsionaalne siht on ühtlane Gem UNC tase (PMG 65–66 EPQ) või vanade mark rahade puhul teadlikult valitud VF/XF aste.
Ning paberraha vaste müntide puhastamiskeelule: ära kunagi triigi, pese ega pressi rahatähte ise. Iga selline “parandus” hävitab väärtuse lõplikult.
5. Tööriistad: paberraha koguja luup on UV-lamp
Müntide juures oli tähtsaim tööriist luup. Paberraha juures on selleks UV-lamp, ja põhjus on eelmises peatükis kirjas.
UV-valguses helendavad pesemisel paberisse jäänud optilised valgendajad, mida originaalsel rahatähepaberil ei ole. Samuti tulevad UV all nähtavale fluorestseeruvad turvakiud ja turvaelemendid ning parandatud ja juurde maalitud kohad. Teine asendamatu võte on viltuvalgus: tavaline taskulamp madala nurga alt toob välja pressitud voltide armid, mida otsevaates ei näe. Nende kahe võttega tuvastad suurema osa töödeldud rahadest juba enne ostu.
Eestis on saadaval Leuchtturmi UV-lambid ja kombineeritud vahendid: taskuformaadis luup koos UV- ja LED-valgustusega maksab 15 euro ringis ning korralik LED- ja UV-valgustusega lamp umbes 70 eurot. Väiksemast piisab alustuseks täiesti.
Käsitse rahatähti alati puhaste ja kuivade kätega servadest.
6. Albumid: paberrahal on omad süsteemid
Nagu müntidel, kehtib ka siin raudne reegel: ainult PVC-vabad materjalid ja mitte mingeid tundmatu päritoluga odavalbumeid. Paber on metallist veel tundlikum, sest ta imab endasse kõik, millega kokku puutub.
Paberraha jaoks on olemas omad albumisüsteemid. Eestis on saadaval Leuchtturmi paberrahaalbumid ja kilelehed (muu hulgas GRANDE ja OPTIMA sarjad), kus rahatähed seisavad kristallselgetes taskutes ja on vaadeldavad mõlemalt poolt, samuti kileümbrised üksikute tähtede jaoks ja kompaktsed taskualbumid. Album koos kassetiga jääb 40 euro kanti ja kilelehed maksavad paar eurot tükk.
Hoiustamisel kehtivad müntidega samad põhimõtted, aga rangemalt: stabiilne kuiv eluruum, mitte kelder ega pööning, ja mitte mingit otsest päikesevalgust, sest paberi värvid pleegivad pöördumatult. Lisaks kaks paberispetsiifilist keeldu: mitte kunagi kummipaela ümber rahapaki (kummi väävel söövitab paberit) ja mitte kunagi kirjaklambrit (rooste jätab plekid).
Sinu esimesed sammud paberraha kogujana
- Loe läbi kataloogi kroonipangatähtede 1992–2011 tutvustus ja kirjuta välja nominaalid ja aastakäigud. See on sinu kogu raam.
- Otsusta tase: ringluses käinud, UNC või pangapakendis. Ja otsusta, kas seerianumbriteemad (AA, ZZ, erinumbrid) kuuluvad plaani.
- Osta PVC-vabade paberrahalehtega album ja UV-valgustusega lamp.
- Vaata pere sahtlid ja vanad rahakotid läbi. Võib-olla ootab seal ZZ-seeria rahatäht.
- Jälgi osta.ee’s paar nädalat kroonide lõpphindu ja võrdle, kui palju maksab sama raha kasutatuna, UNC-na ja PMG holderis.
- Kui jõuad vanade ja kallimate rahadeni, eelista sertifitseeritud eksemplare või küsi enne ostu hinnangut.
Paberraha kogumine premeerib tähelepanelikkust. See, kes õpib nägema pressimisjälgi ja märkama seerianumbreid, leiab aardeid sealt, kust teised mööda kõnnivad. Kui jõuad haruldaste rahadeni, leiad valiku ka meie müügis olevate paberrahade hulgast, ning hindamise ja sertifitseerimise küsimustes kirjuta meile.
Head kogumist!